Jaak Mae: meedia võimendab suusaprobleeme üle (2)

Foto: Mihkel Maripuu/Scanpix

Otepää MK-etapi korraldusjuht Jaak Mae tõdeb intervjuus ERR-i spordiportaalile, et tööd jätkub veel terveks nädalaks pärast võistluste lõppu. Siiski tunnistab ta, et tunneb juba mõningast kergendust, sest uues ametis suuri möödalaskmisi pole olnud. Suusatamisega viimasel ajal lahutamatutena näivad negatiivsed uudised on tema hinnangul aga sageli meedia poolt ülevõimendatud.

Kuidas siis esmaspäeval olukord oli, kui võistlused olid läbi? Kas said jalad seinale visata?

Ei, kindlasti mitte. Juba esmaspäeva hommikul läksime kaheksast platsi peale. Võru Kuperjanovi pataljoni sõdurid olid abis ja hakkasime võistluskeskuse asju maha võtma – aiad, telgid. Päris palju aega läks prügikoristamisele. Lõin ise ka käed külge ja praegugi tulin sealt just pool tundi tagasi (intervjuu toimus neljapäeval kella kolme paiku pärastlõunal – S.B.). Tööd jagub praktiliselt nädalaks.

Millise üldhinnangu oskad tagantjärele tehtud tööle anda?

Esimese hooga arvan, et annaks hea hinnangu. FIS-i poolne tagasiside oli positiivne ja ka sportlaste poolt, nii palju kui ise jõudsin vanade konkurentide ja mõne hea sõbraga suhelda. Kindlasti Tehvandi keskuse poolt olid hästi ettevalmistatud rajad ja suur abi. Sellega sportlased jäid rahule ja telepildiga oldi ka nagu rahul. Omade tublide inimeste ja meeskonnaga olen väga rahul. Esmakordsele tegijale oli väga suur abi  ja nad olid toeks.

Kas praegu tunned pigem kergendust või jäi ka midagi kripeldama?

Kindlasti jooksvaid asju oli ikka, mida oleks tahtnud paremini teha, aga õnneks suuri muresid ei olnud. Läks hästi. Natuke kergendus ka, aga rahulikult maha istuda pole veel aega olnud. Abilised praegu teevad tagasisidet, mis nende nägemus on, kus oli reservi ja mida saab paremini teha. Ilmselt järgmisel nädalal saab tagasiside kokku võtta ja teha korraldajatele korralik memo.

Mis need asjad olid, mida oleks tahtnud paremini teha?

Neljapäeval oli kõva lumesadu ja suur ekraan pidi lõunaks jõudma, aga lumesaju tõttu jõudis mitu tundi hiljem. Norra ja Rootsi määrdeautod olid ootel, inimesed tahtsid tööle hakata.

Kuidas sa korraldusega seotud erinevate osapoolte vahel inimsuhteid hindad? Just selles võtmes, et suve alguses oli etapi ümber igasuguseid jamasid.

Isiklikul tasandil oli väga okei. See ongi kunstlikult meedia poolt tekitatud probleem. Enamik inimesi teeb ju seda tööd omast vabast ajast ja tahtest. Kindlasti nad ei tuleks meeskonda, kui nad ei saaks omavahel läbi. Selle poolega olen kindlasti väga rahul. Minu eesmärk, kuidas motiveerida, ongi see, et annad neile kindlad tegevusvaldkonnad ja koostöös paneme tegevuskava paika ja annan vastutuse. Küllaltki hea tiim. Kindlasti oli uusi inimesi pundis, aga kõik olid need, kellele suusavõistluste korraldamine meeldib ja seda ennegi teinud. Kes ei soovinud, need ei tulnud, aga kes olid, nemad said väga hästi läbi.

Sprindi ajal oli publikut päris korralikult, aga eraldistardis jäi napiks. Kas see valmistas sulle pettumuse?

Kevadel võis eeldada, et publikuhuvi võib väiksemaks jääda. Oma planeeringutes olime isegi natuke väiksema huvi jaoks valmis. Kindlasti piletimüügituluga olime suhteliselt konservatiivsed. Kui kõik osapooled kokku võtame, siis on kindlasti üle 10 000. Minu jaoks kindlasti hea tulemus.

Kindlasti sportlasena käisid aastate jooksul väga erinevatel MK-etappidel ja väga erinevates kohtades. Millised etapid sulle korraldusliku poole pealt endale kõige rohkem meeldisid?

Meeldivad need etapid, kus võistlus on tehtud publikule ja sportlasele. Sportlasel peab olema hea ennast tunda ja sportlase tööandja on publik. Korraldajad ja ametnikud peavad olema võistlusel selleks, et need kaks poolt end väga hästi tunneks. Sellest lähtusimegi.

Aga konkreetselt – mis etapid?

Kindlasti on väga eriline feeling Holmenkollenis, millest kõik eeskuju võtavad publiku poole pealt. Kindlasti on seal omad miinused: toimub linna sees ja transpordi ja logistika küsimus on tõsiseks teemaks, rahvamassid lihtsalt ei mahu normaalselt liikuma. Kui Euroopast võtta, siis ongi Otepääl väga mõnus publik olnud. Venemaal Rõbinskis ma ei ole käinud, kus kuuldavasti on suur publikuhuvi. Ja ka Nove Mesto etapid.

Kui olid ise tegevsuusataja, siis kuulusid ka FIS-i sportlaskomisjoni. Kas selline asjaajamine ja organiseerimise soov on verega kaasas?

Jah, olen tegelikult väga noorest peast olnud iseseisev. Kümneaastaselt väga palju iseenda ja oma asjade eest pidanud seisma ja hakkama saama. Endale meeldiva ja vajaliku asja eest tuleb seista ja ka välja öelda. Kui ideed ka ei saa muuta, siis oled vähemalt välja öelnud. Ja võib-olla ikkagi hakkab muutuma.

Miks siis Priit Pulleritsu harrastajate sõidule ei kutsutud?

Esimese hooga oli pakkuda võimalus Eesti meistrivõistlustel osaleda, kust harrastajate paremad pääsesid võistlema. Teisipidi see oli minu otsus. See suvine meediakajastus, kus ta kirjutab maailma karikast ja minuga seonduvast ilma minuga rääkimata ja põhimõtteliselt valetab... kuigi tagantjärele palub vabandust, siis on see käitumine, mis mulle ei meeldi. Edaspidi lähtusime sellest, et võtsime eelmise aasta harrastajate sõidud, kus kutsed said paremad – teoreetiliselt oli tal variant. Kui ta oleks nõus rääkima lahti, mis põhimõtetel kirjutav meedia tänapäeval asju kajastab. Selles mõttes viimase poole aasta kogemus on olnud üsna negatiivne. Teisipidi, kui ta oleks ise küsinud, nagu siin osad harrastajad tegid, kes pöördusid korraldajate poole ...

Oled senise intervjuu käigus paar korda maininud, et ei ole meedia tegevusega rahul. Kuidas seda võiks paremaks saada? Kas inimestevaheline kommunikatsioon on kehv või mis?

Ma olen ise eluaeg meediaga suhelnud ja eelmisel aastal väga pikaajalise meediakoolituse läbinud teemal, kuidas erinevad meediavahendid töötavad ja mismoodi neid tehakse. Lõppu jäetakse alati küsimused ja ei kirjutata lõpuni lahti, kuidas asjad tegelikult on. Ei küsita otse allikatest, nagu seesama Pulleritsu näide – ei helista mulle ja ei küsi minu käest. Miks me peame mingeid anonüümseid allikaid kasutama? Ma olen alati telefoni vastu võtnud, alati tagasi helistanud. See ongi nende eesmärk – endale leib lauale saada, jätta õhku küsimused, mingid vastamata asjad – äkki hakkab see toimuma läbi meedia. Mina olen alati seda meelt, et suhtlen otse inimestega.

Jättes suusaliidu skandaalid kõrvale, kas sportliku tulemuse poole pealt räägitakse ajakirjanduses Eesti suusatajatest õigetes toonides või pigem liiga halvasti või hästi?

Sportlasena tean ise, et eesmärgid ja unistused peavad olema kindlasti kõrgemad kui on antud hetke reaalne tase. Aga kui tahame kainelt analüüsida, siis tuleb võtta aluseks mitte üks õnnestunud võistlus, vaid ise ikkagi enda jaoks teha FIS-i jooksvat maailma edetabelit, mis arvestab sportlase tegelikku ajalist kaotuse protsenti maailma paremikule. Viie võistluse keskmine on sinu reaalne tase. Mina enda tulemusi analüüsisin läbi selle. Teinekord oli kõrge koht, aga ajaline kaotus suur, siis annad endale aru.

Meediat ja eriti publikut see väga ei huvita. Publik tahab võiduemotsiooni saada. Kindlasti publik on harjunud heade ja väga heade tulemustega ja neid see tänase päeva seis ei rahulda. Küsimus ongi, kust meedia võrdlema hakkab. Kas võrdleme minu, Kristina ja Andruse tulemustega või võrdleme, kuidas nende endi arengukõver on läinud. Kindlasti Piret (Pormeister) ja Triin (Ojaste) sprindis tegid head tulemused ja Kein (Einaste) ja Peeter (Kümmel) samamoodi. Eelmisel aastal tuli (Kümmelil) üks väga hea tulemus – MM-i kuues -, aga sel aastal on stabiilselt olnud.. noh, pigem siiski punkti peal. Ma arvan, et üldine tase seal natuke tõuseb .

Üks asi, mille järgi saab hinnata FIS-i punkti kõrval, on MK punkt. Kui MK-punkte tuleb vähem kui neid tuli vanasti, siis kas võib olla põhjus selles, et konkurents on kasvanud?

Absoluutselt, just tahtsingi sinna jõuda. Mina Karel Tammjärve vanuses kaotasin kümne kilomeetri peal kaks ja pool minutit ja koht olümpial oli 35. Tänasel päeval sama kaotusega 15 km peal oled kindlasti viimase kümne hulgas. Üldine tase on läinud nii palju ühtlasemaks ja kõvemaks ja kindlasti on enamikel tiimidel professionaalsed taustajõud. Ei tasu unustada, et ega ainult eestlased treeni, kogu maailm treenib ja kõigil on samad eesmärgid. Tööd teevad kõik. Sport on kord selline. Ülimalt andekaid on vähe. Suuremate riikide õnn on see, et kuna kodune konkurents on oluliselt tihedam, siis keegi teeb selle hea tulemuse ikka ära.

Norralased ei teinud ...

Jah, isegi norralastel Otepääl meeste klassika selgelt ebaõnnestus, kuigi kaks eelmise aasta MM-i medalisti oli stardis. Ma arvan, et nende eesmärk oli kindlasti kolme hulka sõita.

Üks huvitav asi võrreldes vanade aegadega oli see, et vanasti oli põhimõttelist kaks asja: klassikatehnika ja vabatehnika. Distants ei olnud nii määrav. Nüüd on väga palju erinevaid distsipliine, kus igaüks on oma ala spetsialist. See justkui räägiks, et kui väga ühele asjale spetsialiseeruda, siis võiks edu tulla kergemini ja konkurents on lahjem.

Kindlasti konkurents ei ole lahjem. Kui vaatame neid tulemusi, siis pigem uued alad võimaldavad oluliselt rohkematel sportlastel läbi lüüa. Kui oled kiire lihasega, siis sul on võimalus sprindis läbi lüüa. Tänu radade paremale kvaliteedile ja telesuundumusele lähevad rajad tehnilisemaks ja teinekord kiiremaks. Tulemuse suhtes hakkavad hoopis teised mehhanismid mängima. Samas jälle on suhteliselt universiaalseid sportlasi, kes suudavad sõita mõlemaid, nagu see nädalavahetus nii sprindis kui distantsil oli sama võitja nii meeste kui naiste hulgas. Meeste hulgas seda väga tihti ei juhtu.

Kui eestlased välja arvata, siis kellele sa isiklikult suusatamises pöialt hoiad? Kes sulle sümpatiseerib?

Kindlasti oma vanad head tuttavad, kellega läbi olen käinud. Lukas Bauer kindlasti, (Dario) Colognat tunnen isiklikult, Northugil olen paar korda külas käinud ja tema on meil siin Albus võistlemas käinud. Naistest kindlasti Kowalczyk. Suhteliselt palju selliseid isiklikke tuttavaid, kes on jäänud.

Lõpetuseks. Kui suureks sa hindad tõenäosust, et Otepää järgmisel aastal siiski võiks MK-etapi saada?

Raske ennustada. Ka pühapäeva hommikul rääkisin FIS-i inimestega, et meie huvi on seda saada ja kui saadakse tagasidet sportlastelt ja meedialt, siis vaadatakse uuesti läbi ja kui kellegiga on mingeid probleeme või ei saa teha, siis kindlasti nad arvestavad meie kandidatuuriga. Tuleb teha väga konkreetne ettepanek, mis võistlusi mis kuupäevadel soovime saada ja see FIS-i edastada. Ega seal muud varianti ei ole. Töökalender on praegu paigas, detsembri keskel on kaks nädalavahetust Kanadas ja Sotši eelolümpia peab niikuinii tulema. Enne ei saa minna uude kohta võistlema, kui pole testvõistlust peetud. Soovijaid on praegu kindlasti rohkem kui on. Nende huvi on, et ka uued tulijad saavad. Midagi kindlat ei lubatud.

Kolleegid spordiajakirjanikud on arutanud omavahel, et võib-olla mõnes mõttes on isegi parem, kui järgmine aasta etapp vahele jääb. Et kui kunagi jälle toimub, siis võib-olla on publikul sellevõrra suurem huvi, samas kui järgmine ka eestlaste seis pole eriti kiita, siis on publiku hulk staadionil veel väiksem.

Ei oskagi öelda. Kui vaatame siin harrastussarju ja Tartu Maratoni, siis inimestele meeldib. Inimeste ring on piisavalt suur. Väga palju on neid inimesi, keda köidab ka maailma absoluutse paremiku jälgimine. Suusatamist armastab väga lojaalne publik, kes oli ka sel aastal kohal. Mina hea meelega järgmine aasta ikkagi jätkaks.

Kui nüüd paar aastat etappi ei toimu, mis siis isiklik elu selles osas toob?

Eks ma nüüd üritan need asjad siin kokku tõmmata ja eks siis tuleb vaadata. Kindlasti tegemist on. Kevadised mõtted ja plaanid, mis jäid pooleli, saab lõpule veetud. Ma arvan, et endale rakendust kindlasti leian. Kas suusatamisega seoses või siis väljaspool suusatamist.

Kui palju siis sel aastal suusakilomeetreid kogunenud on? Oskad öelda?

Ei oska. Ei ole isegi üles märkinud. Eelmisel nädalal maksimum 15. Kui teisipäeval-kolmapäeval otsuse tegime, et läheme viiese peale, siis kahel õhtul tööpäeva lõpus sõitsime raja läbi ja see nädal korra eile ja täna. Kuna olen homsest pühapäevani Eesti meistrivõistluste tehniline delegaat, siis et rajameistritele ja korraldajate infot anda, siis sõitsin kõik rajad läbi. Õnneks on väga korralik talv ja nüüd jääb aega rohkem.

| |