Ospelti poolt hääletas Belgradis toimunud hääletusel 65 liiget, Eliasch sai 64 liikme toetuse. Norra ringhääling kirjutas neljapäeval enne valimiste algust, et Norra ja veel mitmed riigid nõudsid kirjalikku hääletust, sest ei usaldanud digitaalset valimisvormi. "Taust peitub selles, et meil on olnud varem digitaalse valimisega probleeme," ütles Norra suusaliidu peasekretär Ola Keul NRK-le. "Tahtsime teha kindlaks, et FIS-i jaoks olulise suuna valimisel läheks kõik sujuvalt ja korralikult."

Eliasch, kellel on nii Rootsi kui ka Suurbritannia pass, ei olnud kummagi riigi presidendikandidaat. 64-aastasele ärimehele ulatas abikäe hoopis Gruusia, kes esitas ta ise valimistel kandidaadiks. Koos FIS-i presidendiametiga kaotab Eliasch ka koha rahvusvahelise olümpiakomitee juhatuses (ROK).

"Rahvusvaheline olümpiakomitee üritas hääletust mõjutada," sõnas Eliasch neljapäeval.

2021. aastal FIS-i presidendiks saanud Eliasch üritas oma ametiaja jooksul kaasata suusatamisse rohkem raha, kuid on aastatega läinud pigem ala juhtriikidega tülli ning mullu valmistusid Norra, USA, Soome, Saksamaa ning veel mitmed riigid presidendile umbusaldust avaldada. Ärimehele heideti ette probleemset juhtimisstiili, läbipaistvuse puudumist ning rahaliste vahenditega vääralt ümber käimist.

Vastaskandidaadiks jäigi vaid Ospelt, kes võtab presidendina üle juba reedest. "Ma olen teie kõigi president, jätkame ühtsena," sõnas jurist, kes liitub tõenäoliselt lähiajal samuti ROK-iga. President valiti ametisse neljaks aastaks.