"Nii atraktiivse ja ajaloolise spordiala väljajätmine 2030. aasta olümpiamängude kavast oli kogu kahevõistluse perele väga suur löök. Samas annab see meile tänavuse Otepää MK-etapi korraldamiseks topeltmotivatsiooni," ütles Eesti Suusaliidu juht Kristjan Koll. Tema sõnul saab just maailmakarikasarjast lähiaastatel üks olulisemaid kohti, kus kahevõistlus peab suutma näidata oma elujõulisust nii spordijuhtidele, televaatajatele kui ka publikule.

"Me ei saa olümpiaotsust jõuga muuta, küll aga saame oma tegudega näidata, milline potentsiaal sellel spordialal tegelikult on. Meie eesmärk on korraldada Otepääl aegade vingeim kahevõistluse MK-etapp – tõeline suusapidu, kus kohtuvad tipptasemel sport, täis tribüünid ja atmosfäär, mida märkab kogu suusamaailm," sõnas sündmuse korraldaja Karl Mustjõgi.

Seejuures mängib võtmerolli Eesti publik. "Oleme aastate jooksul tõestanud, et eestlased oskavad talisporti hinnata ja omadele kaasa elada. Tänavu kutsume aga kogu Eesti spordirahva jaanuaris Otepääle, et edastada veel olulisem sõnum: kahevõistlus väärib kohta maailma suurimal spordiareenil. Mida rohkem meid raja ääres on, seda valjemalt see sõnum kõlab," rääkis Mustjõgi.

Ka Eesti esikahevõistleja Kristjan Ilves kinnitas, kui oluline on publik: "Iga kaasaelaja annab võistlustules energiat, eriti kodusel MK-etapil. Üheskoos saame näidata, kui tugev ja ühtehoidev on kahevõistluse kogukond."

Maailmakarikaetapi esimene võistluspäev toimub publiku poolt armastatud mass-stardi formaadis, kus kahevõistlejad alustavad ühiselt murdmaasuusarajal ning suunduvad seejärel hüppemäele. Teisel päeval on kavas klassikaline Gunderseni meetodil toimuv individuaalvõistlus: esmalt suusahüpped ning seejärel suusasõit, kus esimesena finišiseeruv sportlane on võistluse võitja. Nädalavahetusele paneb punkti kompaktvõistlus: tempokas ja pingeline kompaktvõistlus, kus sportlased lähevad rajale fikseeritud stardiaegade alusel.