Olümpial suure tüli keskmes olnud Eriksson peab uut tehnoloogiat vajalikuks

Tänavustel taliolümpiamängudel Kanada ja Rootsi vahelises kurlingumängus puhkenud tüli üks peategelasi Oskar Eriksson peab kurlingus kasutusele võetavat uut tehnoloogiat väga vajalikuks. Rootslase hinnangul oleks selline lahendus pidanud kasutusele tulema juba varem.
Milano Cortina olümpial läksid Rootsi ja Kanada mängijad teravalt vastamisi pärast seda, kui rootslased süüdistasid Kanada mängijat Marc Kennedyt reeglite rikkumises. Eriksson väitis, et Kennedy puudutas pärast kivi lahtilaskmist selle graniidist osa, mis ei ole lubatud. Kanada võitis kohtumise 8:6.
Juhtum tekitas mängu ajal suure segaduse, sest kurlingus kasutatakse juba elektrooniliste anduritega käepidemeid, mis peaksid aitama rikkumisi tuvastada. Probleem on aga selles, et senine süsteem tuvastab käepideme puudutamise, kuid mitte olukorda, kus mängija puudutab pärast lahtilaskmist kivi ennast.
Nüüd võetakse kasutusele uus ja kallis tehnoloogia, mis peaks selliseid olukordi paremini tuvastama. Eriksson loodab, et see muudab mängijate ja kohtunike elu lihtsamaks.
"Seitse kuud liiga hilja... Aga see on ainult positiivne ja ma loodan, et see toob leevendust," ütles Eriksson SVT Spordile.
Rootslase sõnul võiks uus tehnoloogia jõuda ka treeningutele, et mängijad ei peaks iga kahtlase olukorra üle omavahel vaidlema.
Olümpial tekkinud tüli näitas, kui keeruliseks võib sellise rikkumise tuvastamine muutuda. Pärast Rootsi protesti pidid kohtunikud olukorda täpsustama ning World Curling selgitas seejärel, et kivi graniidist osa puudutamine selle liikumise ajal ei ole lubatud.
Eriksson tunnistab, et olümpial juhtunu oli rootslaste jaoks pettumust valmistav, kuid ta ei taha juhtunul pikemalt peatuda.
"Muidugi on see natuke kurb, kui tead, et see juhtus, aga kohe ei reageeritud. Aga me peame selle hinnaga leppima. Lahkusime püsti peaga," sõnas ta.
Nüüd loodab rootslane, et uus tehnoloogia aitab sarnaseid vaidlusi tulevikus vältida ning annab kohtunikele rikkumiste tuvastamisel senisest kindlama abivahendi.
Toimetaja: Anete-Elisabeth Luukas



