Mati Alaveri kohtutoimik purustab viimasegi illusiooni tema puhtusest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Selle nädala alguses avalikustati eelmisel aastal Mati Alaveri üle peetud kohtuistungi seni salastatud materjalid. Äsja avalikustatud kriminaalasja materjalid purustavad viimasegi illusiooni legendaarse treeneri ja tema kuldse hoolealuse Andrus Veerpalu puhtusest. "Pealtnägija" tuvastas, et Alaver kandis rahvusvahelises dopinguvõrgustikus hüüdnime Kindral ja Veerpalu aitas oma pojal dopingut tarvitada.

Materjale läbi töötades polnudki neis suurim üllatus üks konkreetne fakt, vaid see, et dokumendid, sh näiteks Alaveri omakäeline päevik, purustavad viimasegi illusiooni kunagistest kangelastest ja annavad hämmastava sisevaate dopingupatustajate hingeellu.

"See menetlus oli kahtlemata väga huvitav, siin oli väga erakordne juhtum ja sellele juhtumile kindlasti andis värvi see, et menetlema pidime inimest, kes on juhendanud olümpiavõitjaid," ütles "Pealtnägijale" riigiprokurör Taavi Pern, kes oli Alaveri uurimise juht.

Pern ei pea end eriliseks spordifänniks, veel vähem oli ta Mati Alaveriga varem kokku puutunud, ent temagi sai eelmise aasta märtsis aru, et tegeleb ajaloolise juhtumiga.

Meenutuseks veelkord selle kaasuse põhifaktid: 2019. aasta veebruari viimasel päeval võttis Austria politsei Seefeldis talialade MM-il kinni viis dopingukahtlusega sportlast, kusjuures üks neist – austerlane Max Hauke – otse kanüül veenis. Pokri viidi ka kaks eestlast Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu, hiljem tunnistas keelatud võtete kasutamist ka Algo Kärp. Samal ajal kui Eesti suusakoondis neelas pressikonverentsil pisaraid, algatati Tallinnas riigiprokuratuuris kriminaalasi Alaveri suhtes. Nimelt – ehkki dopinguvõrgustiku keskne kuju oli juba varem negatiivselt silma paistnud Saksa arst Mark Schmidt, oli tähtis ühenduslüli just legendaarne Eesti treener.

Viiekordne Eesti parim treener Mati Alaver mõisteti juba novembris kokkuleppe korras süüdi dopingu tarvitamisele kallutamises, aga kohtumaterjalid salastati, viidates delikaatsele andmetele. ERR vaidlustas salastamise, toetudes ülekaalukale avalikule huvile, võitis omakorda selle kohtuvaidluse ja sel esmaspäeval tehti umbkaudu pool viieköitelisest toimikust avalikuks. Ülejäänu on endiselt saladus.

Kümme päeva pärast skandaali puhkemist otsiti läbi Alaveri kodu Tartus ja ta ise peeti kinni. "Nendel läbiotsimistel läks meil hästi, leidsime tegelikult väga mitmekülgseid infoallikaid," rääkis Pern nüüd. "Leidsime märkmeid, päevikulaadse kaustiku, leidsime Mati Alaveri telefonid ja leidsime arvuti, kust saime ka e-mailid."

Aivar Pilv viibis nende sündmuste ajal Alpides suusapuhkusel. Kaheksa aastat varem Alaveri kuulsaimat õpilast Andrus Veerpalu edukalt kaitsnud advokaat tunnistab, et uudis Seefeldist lõi ka tema pahviks, sest temagi uskus, et kõik varasemad dopingukahtlused olid pigem arusaamatus. "Seda ei olnud meeldiv kuulda. Ütlen nii, et olid mõtlikud päevad-tunnid," tunnistas Pilv.

Uurijad tabasid kullasoont. Toimik näitab, et Alaveri legendaarne süsteemsus sai talle teisipidi saatuslikuks. Lisaks kõikvõimalikele kirjadele ja sõnumitele erinevatel kontodel ja telefonides, mis dopingutegevuse lahti joonistavad, langes uurijate saagiks ka suusaprofessori omakäeline päevik.

Skandaali puhkemise järgsetel päevadel analüüsis Alaver võimalikke strateegiaid, nagu "Sõida minema", "Algab uus elu!!!" või "Suuremad valed üle vaadata!!!", aga samas tegi endale meelespea tõendite kustutamiseks või vara peitmiseks. Sissekanne 4. märtsil: "Lõpetada igasugune telefoni kasutamine!"

"Nii nagu kohtupraktikas on meid õpetatud, on räägitud, et ühe kurjategija käitumise üle ei saa järeldust teha mitte ainult selle sündmuse asjaolude kohta, vaid ka sündmusele eelnenu järgi ja sündmusele järgnenu järgi. Ja minu arvates Mati Alaveriga juhtunu oli õpikunäide selle kohta, kuidas sündmusele järgnenu aitab tõendada tegelikult toime pandud kuritegu," rääkis Pern. "Ma pean silmas seda, et need viited märkmikus, mida ta oli teinud peale Seefeldi dopinguskandaali lahvatamist, näitasid ju tegelikult väga hästi ja väga ilmekalt ära selle, kui tihedalt ta selle skandaaliga seotud on ja kui palju ta selle skandaali pärast muretseb."

Preparaadid, skeemid ja kombinatsioonid, millest Alaver märkmetes ning kirjades rääkis, võtavad silme eest kirjuks ja on nagu spordis keelatud keemia leksikon. Antidopingu ekspert Kristjan Port osales uurimises eksperttunnistajana, aga nii vahetu pilk petiste sisemaailma hämmastab ka teda. "Elude ohtu seadmine, ravimiseaduste rikkumine, looma ravimite määramine, ma ei tea, kuivõrd palju treener saab määrata arsti mõttes. Aga antud juhul treener soovitab sportlastele seda kasutada," arutles Eesti Antidopingu nõukogu liige Port. "Treener soovitab sportlastel kasutada eksperimentaalseid aineid, mis on alles ravimiuuringutes, mida ei ole ravimiks kuulutatud ega lubatud. Ja siis need puhtalt keemialaboris olevad eksperimentaalses faasis olevaid aineid… et võtke südamerahuga, see aitab seda saavutada. Mille nimel saavutada? Ülejäänud sportlaste petmise nimel, mitte midagi muud."

Prokuratuuri aastaraamatus avaldas Pern artiklis "Eesti suusatajate aadrilaskmine Austrias", et osa Alaveri märkmetest leiti juba kaminast. "Jah, ma saan kinnitada seda, et kaminas oli juba päeviku fragmente. Päevik ise – kui ma õigesti mäletan – veel kaminasse jõudnud ei olnud, aga oli juba fragmente sellest, mis olid jõudnud kaminasse," ütles Pern nüüd. "Ma saan, jah, kinnitada seda, et tema mõtted liikusid selles suunas, et tuleks asuda tõendeid hävitama. Tegelikult nägime seda ka nendest märkmetest, mis tal päevikus olid. Ta oli teinud märkmeid selle kohta, et ta peaks kustutama enda sõnumeid ja muutma telefoni, nii et ta tõesti oli asunud tegutsema selle eesmärgiga."

Alaver ise kirjutas, et kohtus varem rattamaailmas tegutsenud Schmidtiga 2014. aastal. Toimikus on varasemad e-mailid pärit 2016. aasta sügisest ja siis on dopingujutud juba täies hoos.

Seni ainsas avalikus intervjuus pärast skandaali, kus suusakorüfee väitis, et vahendas ainult korra kontakti, valetas ta nii et suu suitses. Näiteks on toimikus üksikasjalik kirjavahetus, kuidas Mati Alaver ja Mark Schmidt, kes kasutab meilides varjunime David Novak, leppisid kokku kolme sportlase dopinguprotseduuri 20. septembriks 2016 Müncheni lennujaama kõrval asuvas Novoteli hotelli numbritoas. Alaver pakkus välja kellaajalise graafiku, kus igale sportlasele umbes 45 minutit. "Minu kolleeg võiks teile terminali autoga vastu tulla ja tagasi viia või tuled sa iga kord kolleegidega hotelli ning minu töötaja viib nad autoga jälle tagasi, siis ei näe nad üksteist kindlasti mitte!!!" pakkus Novak ehk Schmidt vastu.

"Nende vastastikune suhe oli teatud mõttes nagu kliendi ja teenusepakkuja suhe, aga selle kliendi ja teenusepakkuja suhted olid väga head, väga sõbralikud ja sellised, kuidas öelda – professionaalsed ja usalduslikud," muljetas Pern. "Eks nad suhtlesid mitte ainult sellisel viisil, nagu Alaver on avalikkuses väitnud, et ta vahendas kontakti suusatajatele ja ise siis selle arstiga ei suhelnud, vaid tegelikult ta suhtles selle arstiga ka ise vahetult ja vahetas temaga sellist ajakohast ja asjakohast informatsiooni."

Ehkki viiteid on mitmesugustele katsetustele, siis kõige enam käib jutt veredopingust, mis lihtsalt öeldes tähendab, et võistlusvälisel ajal võetakse atleedilt tema enda punaliblede rikast verd ja vahetult enne võistlust pumbatakse sisse tagasi, mis parandab hapniku kandevõimet ja sooritust. Et ebanormaalsed verenäidud silma ei torkaks, tuleb tangitud veri võimalikult kiirelt pärast võistlust uuesti kehast välja võtta.

"See operatsioon, kuidas verd välja võeti, verd vahetati, oli tegelikult üles ehitatud väga keeruliselt, väga konspiratiivselt," avaldas Pern. "Neid verevahetusi, vere väljavõtmisi lepiti kokku erinevatesse riikidesse, kasutati konspiratsiooni, kasutati hüüdnimesid. Verd ei saa ju niisama lihtsalt välja võtta nõela ja mingi verekotiga. Selleks on vaja varustust, verd tuleb transportida sellisel viisil, et see veri ei hakkaks sul kuidagi kuivama, klompi minema. Tegelikult on see logistiliselt väga keeruline."

Rahvusvahelises meedias on kirjutatud, et Alaveri hüüdnimi selles võrgustikus võis olla Kindral. "Jah," noogutas Pern. "Ma saan seda kinnitada."

Ja ühtlasi räägitakse, et see Kindral ei olnud päris tavaline klient, vaid ta vahendas teisi Schmidti juurde? "Mina saan öelda seda, et Mati Alaverile meie esitasime süüdistuse mitte ainult Eesti sportlaste dopingu tarvitamisele kallutamises, vaid ka ühele Kasahstani sportlasele – Aleksei Poltoraninile. Juba see näitab, et tal see kontaktide ring oli laiem," vastas Pern.

Küsimusele, kas uurimise käigus tuvastati, kui palju Schmidti teenus maksis või kust selleks raha saadi, vastas Pern: "Meie uurimine näitas seda, et dopinguainete ostmiseks või sellele arstile  teenuse eest maksmiseks kasutati Team Haanja suusaklubi vahendeid. Kasutati Team Haanja eelarvesse laekunud raha ja ilmselt kasutati siis sponsoritelt laekunud raha. Võeti Team Haanja kontolt sularaha välja ja viidi see sularaha dopinguarstile tema teenuste eest."

Konfiskeeritud päevik näitab, et pärast skandaali puhkemist suhtles Alaver korduvalt Team Haanja suurima sponsori Toomas Annusega. Ehitusettevõtja ise ei taha meediale sellest silpigi öelda.

"Team Haanjal üks tuntumaid sponsoreid oli Toomas Annus," nentis Pern.  

Küsimusele, kui palju dopinguteenus ikkagi maksis, vastas Pern: "Ma saan praegu öelda seda, et see dopinguteenus oli erineva hinnaga vastavalt sportlase sportlikule tasemele. Kui tegemist oli nõrgema sportlasega, siis teenus maksis vähem. Kui tegemist oli tugevama sportlase, edukama sportlasega, siis edukamatele sportlastele pakuti seda teenust kallima hinna eest. Me räägime tuhandetest [eurodest]."

2017. aasta kevadel plaanisid Schmidt ja Alaver juba järgmist hooaega, kus kavatseti ka dopinguprogrammi tõhustada. Alaver küsis näiteks: "Miks me võtame nii vähe IGF 1 (tegu on keelatud kasvuhormooniga – toim). Werner Franke (üks professor – toim) kirjutab, et see on tippsportlaste seas KÕIGE POPULAARSEM droog! Võibolla saab IGF 1-ga juba septembris alustada?"

Schmidt ja tema käsilased tiirutasid satelliitidena võistlustel kaasas, näiteks taliolümpial Lõuna-Koreas ja mõistagi MM-il Seefeldis, kus skeem lõpuks lõhki löödi. Selle aasta augustis süüdistas Austria prokuratuur, et Veerpalu lubas Seefeldi MM-i ajal oma hotellitoas läbi viia vereülekandeid. "Kui Eestis oleks olemas kuritegu, mille nimi on dopingu tarvitamine, siis see tegu, mida Andrus Veerpalule mulle teadaolevalt ja avalike allikate kohaselt ette heidetakse, oleks siis sellisele kuriteole kaasa aitamine," ütles Pern. "Nii et... kaasa aitamine ei saa olla lihtsalt passiivne, seal peab olema mingisugune aktiivne tegevus."

Kõik see on keeruline, kallis, ohtlik, rääkimata sellest, et keelatud. Näeme, et isegi sportlased, kes juba tunnistusi andnud, jätsid üksjagu rääkimata. Selle loo jaoks ei soovinud selgitusi anda ei Mati Alaver, Karel Tammjärv, Algo Kärp ega Andreas Veerpalu.

"Ma ei soovi teiega kahjuks rääkida. Kust te mu numbri üldse saite?" ütles esimest korda pärast skandaali puhkemist ajakirjanike kõnele vastanud Andreas Veerpalu. "Ma ei kommenteeri üldse midagi. Ei, aitäh. Nägemist!"

"Nii palju kui sportlased kriminaalasjas ütlusi andsid, siis nad lootsid sellisel viisil ikkagi enda tulemusi parandada. Jõuda kõrgematele positsioonidele võistlustel, olla edukamad, võib-olla saada rohkem tähelepanu ja saada rohkem sponsorraha," vahendas Pern jutte vahelejäänutega. "Näen sealt kirjavahetusest väga erinevat tagasisidet. Näen, et oli päevi, kui oldi rahul selle teenusega, samas anti Mark Schmidtile tagasisidet ka selle kohta kui miski tegelikult ei töötanud, ei olnud tõhus. Eks see teenus oli siis kõikuva kvaliteediga ilmselt."

Omaette kõnekas liin on, et Alaveri juurest leiti peotäis tühje retseptiblankette, millel all endise koondise arsti Tarvo Kiudma tempel ja allkiri. Kirjavahetuses on näha, kuidas Alaver küsib korduvalt Kiudmalt tühje blankette.

"Andsin need blanketid talle sellepärast, et kui talisportlastega välismaal, kui mind kaasas ei olnud, oli mingisugune probleem, siis vajadusel sai konsulteerida ja sai vastavalt siis ravimid kirjutada, kui vaja oli," põhjendas Kiudma. "Kui  neil ei ole võistkonnaarsti kaasas, noh… Kui olid mingid terviseprobleemid, mehed konsulteerisid minuga. Ja see ei ole ju tavatu, kui on mingi probleem ja kui on vaja mingit ravimit raviks, siis sai seda niimoodi eelneva konsultatsiooni korras kirjutada."

"Minu arvates on selline selgitus jabur," ütles Pern. "Ükskõik kellel meist tõenäoliselt ei ole perearsti, kes on valmis meile lihtsalt üle andma tühjad retseptiblanketid ja ütlema – minge ja ostke endale neid ravimeid, mida heaks peate ja ostke neid sellises koguses nagu ise retseptile märkida tahate. Tegelikult perearstid, ükskõik millised arstid, peavad ju enda teenust osutades pidama haiguslugu, märkima sinna üles, miks ja milliseid ravimeid märgitud on. See olukord kõlab absurdselt."

Ühes kirjavahetuses ütleb Kiudma, et ta pole Eestis, mispeale pakub Alaver, et kui saab templiga retseptiblanketid, võib ta allkirja ise alla panna. "Kui leiaksime sellised retseptid, kus allkiri all, mis on tuvastatavalt kirjutatud mitte Tarvo Kiudma, vaid Mati Alaveri poolt, siis me räägime dokumendi võltsimisest, me räägime kuriteost. Paraku me selliseid tõendeid selles menetluses ei leidnud," nentis Pern.

Praegu erapraksist pidav Kiudma usub, et Alaver ei ostnud tema tühjade retseptidega dopingut, aga möönab, et välistada seda ei saa. Paraku, kuna pole õieti teada, palju selliseid tühje retsepte välja anti ja millises maailma otsas kasutati, jõudis uurimine tupikusse. Prokuratuuril ei jäänud muud, kui teavitada terviseametit, kes trahvis Kiudmaad 200 euroga retseptide kirjutamise nõuete rikkumise eest.

Kokkuvõttes toimikus ajaloolist tõde ei selgunud. Kriminaalasja ajahorisont on viis aastat, sest varasemad teod on aegunud. Vastust ei saa isegi küsimustele, kas keelatud võtteid kasutati Eesti spordi säravamate medalite võitmisel või isegi juba nõukogude aja lõpus. "Meie suutsime oma menetluses tuvastada, et selliste meetoditega võis Mati Alaver tegeleda juba 2016. aastal, aga mis meie tööd raskendas, oli see, et meie oma menetluses oleme piiratud kuriteo aegumistähtajaga ja ausalt öeldes meil ei ole mõtet uurida varasemaid sündmuseid, mis on eespool aegumistähtaega, sest tegelikult nende osas kellelegi süüdistust või kahtlustust esitada ei saa," selgitas Pern. "Kogu tõde selle osas, kui pikka aega võis olla Mati Alaver seotud selliste n-ö treeningumeetoditega, me kindlasti sellest menetlusest ei saanud."

Samas on täiesti arusaadav, miks Alaver võitles, et see materjali ilmsiks tuleku vastu. "Kokkuleppemenetlus kehtiva seadusandluse järgi ei eelda oma süü tunnistamist ega ka üksikasjalike ütluste andmist toimunu kohta, siis põhimõtteliselt on tema poolt selle kohta täpsemad põhjalikumad selgitused andmata ja kindlasti ta ei ole ennast esitatud süüdistuses ja kirjeldatud tegudes süüdi tunnistanud," ütles Alaveri esindav Aivar Pilv. "Põhimõtteliselt kokkuleppemenetlus tähendabki seda, et karistusega tuleb ju nõustuda, ja kokkulepe tähendab ka seda, et inimene on karistusõiguslikus mõttes saanud karistuse ehk ta on karistatud isik toime pandud süüteo eest."

Kuidas peaksime nüüd suhtuma Mati Alaveri? "Peame võtma Mati Alaveri sellisena nagu ta on. Ta on treener, kes on treeninud enda hoolealuseid keelatud meetmeid kasutades. Ta ei ole treener, kes on sportlasi treeninud ausalt, vähemalt viimastel aastatel," tõdes Pern. "Ja tema hoolealused on olnud edukad ainult tänu sellele, et nad on võtnud omaks ka keelatud meetmete kasutamise."

"Iga kuriteo puhul on üks pool kuriteo tegija, teine pool kannataja ja kui me kannatajatena midagi ei õpi, saavad kuriteo tegijad seda edasi teha," ütles Port. "Ja kuna me ei saanud selle kohtuloo järel midagi teada, vaid mulje jäi ainult sellest, et oli üks telefonikõne, siis me ei saanud midagi õppida sellest pikaajalise süstemaatilise kahju tegevusest meie enda spordi, nii aususe kui ka ohutuse suhtes. Ma võin öelda, et arvatavasti me ei ole mitte võitnud medaleid, vaid me oleme kaotanud medaleid."

Saksamaal, mis on Schmidti koduriik, peamine tegevuspaik ja koht, kus ta kinni peeti, mõistetakse kohut ninamehe ja tema käsilaste üle. Ning Eestis, kus tabati Alaver, saadeti spordikorüfee kohtu alla dopinguainete tarvitamisele kallutamise eest. Eesti sportlasi ei saa Eestis menetleda, sest meil pole dopingu tarvitamine kriminaalkorras karistatav ja spordikelmuse paragrahvi pole üldse olemas. Taavi Perni sõnul annab kokkulepe immuniteedi sama paragrahviga välismaal kohtu alla sattumises, kuid ei välista üldse mingit muud paragrahvi seoses sama paragrahviga. Halbu uudiseid eestlaste jaoks on välismaa kohtusaalidest sel teemal ilmselt kahjuks veel tulemas.

Toimetaja: Maarja Värv

Allikas: "Pealtnägija"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: