Sõudekoondise peatreener loodab, et MM-iks saab kokku hea neljapaat

Nädalavahetusel Ida-Virumaal Aidus toimunud 77. Eesti meistrivõistlused sõudmises olid esimesed, kus koondise peatreenerina hoidis toimuval silma peal Aleksei Lipintsov. Oma esimest tööaastat võtab ta üleminekuperioodina.
Aleksei Lipintsov kinnitati Eesti koondise peatreeneriks eelmise aasta oktoobrikuus. Enne teda oli alates 2019. aasta sügisest selles ametis Veikko Sinisalo, kes loobus tööst eelmise aasta suvel.
Koondise peatreeneriks saades taastas Lipintsov koondise katsevõistlused ning need toimusid Aidu sõudekanalil mai alguses. Katsevõistluse parimaks osutus Mikhail Kushteyn, kes kevadistel Euroopa meistrivõistlustel Bulgaarias Plovdivis osales paarisaerulisel neljapaadil, kus koos Johann Poolaku, Sten-Erik Andersoni ja Uku Siim Tummuskiga sai 12. koha.
Seejärel siirdus Kushteyn ühepaadile ning sai juunikuisel MK-etapil Itaalias Vareses kümnenda koha ja kaks nädalat hiljem esikoha Trakais regatil "Merevaigust aerud". Eelmisel nädalavahetusel tuli Kushteyn ühepaadil kindlalt Eesti meistriks ja ka sügisestel Hiinas toimuvatel maailmameistrivõistlustel esindab ta Eestit just ühepaadil.
"Eesti meistrivõistlustel oli Kushteyn stardis võimalikult palju, sest tal on veel aega kaks ja pool kuud MM-iks valmistuda. Me veel laome temaga põhja. Kuu aega enne võistlust hakkame vormi sättima ja forsseerima, et ta oleks sellel kõige tähtsamal päeval õiges konditsioonis ja heas füüsilises vormis, et head tulemust näidata. Praegu on kokkulepped temaga sellised," rääkis Lipintsov Kushteynist.
Eesti meistrivõistlustelt kolm kulda ja ühe hõbeda saanud Kushteyn otsustas pärast meistrivõistlusi nädala tihedast võistlus- ja treeningperioodist puhata, et siis alustada ettevalmistust MM-iks, kus ta on seadnud endale sihiks korrata maailmakarikal näidatud tulemust ehk kohta esikümnes.

Kas ja kes veel lisaks Kushteynile Hiinas starti lähevad, peab peatreener Aleksei Lipintsovi sõnul selguma lähima kuu jooksul. Selle ajaga peab selgeks saama, kas MM-ile läheb vaid Kushteyn või suudetakse moodustada ka nelja- ja/või kahepaat. "Oluline on see, et meil on õnneks valikus rohkem kui neli meest. Tähtis on vaadata treeningute ja testlõikude pealt tehnilist edasiminekut ehk treeneri silm peab ära tabama ja hindama, kas vorm läheb paremaks ja vastab maailmatasemele. Ma loodan, et saame maailmameistrivõistlusteks moodustada hea neljapaadi," sõnas Lipintsov.
Peatreener ütles, et ta arvestab MM-i koondise moodustamisel ka n-ö vana raudvara ehk Tõnu Endreksoni (46) ja Allar Rajaga (42), kes eelmisel aastal said koos Kushteyni (25) ja Johann Poolakuga (28) olümpiamängudel Pariisis B-finaalis võidu ehk kokkuvõttes seitsmenda koha.
Eesti meistrivõistlustel said Raja ja Endrekson paarisaerulisel kahepaadil koos Poolaku ja Sten-Erik Andersoniga (34) esikoha. Samas edestati neljapaati, kus Kustehyni (25) kõrval olid n-ö noorema põlvkonna tegijad Karl Kristofer Orgse (22), Nikita Žoglo (23) ja Uku Siim Timmusk (23), vaid 1,6 sekundiga.
Ajaloolise-statistilise kõrvalepõikena võib öelda, et aegadega 6.04,2 ja 6.05,8 ületasid mõlemad paatkonnad laupäeval senise, 2014. aasta 9. augustist Kaur Kuslapi, Allar Raja, Sten-Erik Andersoni ja Kaspar Taimsoo nimel olnud Aidu rajarekordi 6.09,3. Mai alguses toimunud koondise katsevõistlusi võites said Kushteyn, Timmusk, Daniil Gulov ja Poolak aja 6.17,1.

Järgmisel aastal algab töö sihiga olümpiale
Peatreener ütles, et esimest aastat koondise juures võtab ta üleminekuperioodina. "Meil on vastupidavusspordiala ja siin ei saa mõne kuuga midagi muuta. Aga ma näen, et arenguruumi veel on, me iga päev tegeleme sellega ning ma arvan, et liigume õiges suunas. Ma väga ootan järgmist hooaega ja ma arvan, et siis on seis oluliselt parem," sõnas Lipintsov Eesti meistrivõistluste ajal antud intervjuus.
"Järgmisel aastal peaks juba rangema pilguga vaatama seda esimest aastat, mis praegu käib. Siis oskame ikkagi oluliselt targemalt hinnata seda protsessi, mis on aastaga toimunud. Ja järgmisel aastal peab töö hakkama juba fookusega 2028. aasta olümpiamängude peale. Ja kolmas aasta ehk 2027. aasta ongi see aasta, kus juba peaks selgelt olema näha, kas me tegime kaks eelmist aastat õigesti või ei ole töö õnnestunud," ütles peatreener.
Sõudeliidul on olnud plaan kasutada Aleksei Lipintsovi kõrval treeneritiimis ka Tõnu Endreksoni kogemusi. "See plaan ei ole nii hästi ei õnnestunud, kui ma lootsin. Aga praegu on nii palju tööd veel sellega, et koondise sportlasi muuta tehniliselt paremaks, ja füüsilise vormi kallal tuleb tööd teha. Veel ei ole olnud vajadust selliste spetsiifiliste asjade jaoks, mida võiksid koondisele juurde anda Tõnu Endrekson ja ka Allar Raja, ehk me ei ole veel hakanud neid kasutama. Kui me need esimesed kaks asja – tehnilise ja füüsilise poole – korda saame, siis ma arvan, et kindlasti kasutame rohkem ka Endreksoni ja Raja nõuandeid. Tõnu Endrekson on mitu korda öelnud, et ta hea meelega käiks paatkonnaga vee peal, ise istudes paadis. Siiamaani ei ole ma seda võimalust maksimaalselt kasutanud, sest praegu pole olnud selleks vajadust, ent see mõte on ikkagi olemas. Kui reaalne vajadus tekib, siis ka kasutame seda rohkem," ütles Lipintsov.
Hoiab silma peal ka naistel ja järelkasvul
Järelkasvu meestekoondisele on, ütles Lipintsov. "Nii palju, kui mul on võimalik, jälgin, mida teevad U-19 koondis ja kõik need sportlased, kes sinna pürgivad. Võin öelda, et meil on potentsiaaliga sportlasi nooremas generatsioonis olemas. Nad peavad end lihtsalt treeningutel ja eriti treeninglaagrites heast küljest näitama. Oluline on, et toimuks areng, sest üks asi on trenni teha, teine asi on see, et peab arenema nii tehnilise kui ka füüsilise poole pealt. Ja need, kel seda on märgata, kutsume varsti koondisega liituma, kas või ainult laagritesse, kus nendega saab tööd teha ja kus nad saavad õppida A-koondise pealt, kuidas on vaja õigesti trenni teha ja millistest tehnilistest nüanssidest tuleb rääkida, kui nad trenni teevad," ütles A-koondise peatreener.
Naistest tegid Bulgaarias oma EM-debüüdi Rachel Kõllo ja Doris Meinbek, kes said üheksanda ehk viimase koha. "Meil on nii tüdrukuid kui ka naisi, kes on tiitlivõistlustel võimelised häid tulemusi näitama, kuid minu arvates ei ole naiste sõudmise pool siiani olnud organisatoorselt hästi korraldatud. Kui meestega jõuame sellele tasemele, et minu silm on rahul sellega, mis toimub, siis võtame ka naiste sõudmise ette. Praegu lihtsalt on liiga palju asju ja ei jõua ennast jagada kõikide asjade vahel. Praegu on fookus meestel ja usun, et kohe-kohe varsti, ma arvan, võtame ka naiste sõudmise ette ja siis peaksid ka tulemused tulema. Naised on olemas, lihtsalt on vaja neid natukene aidata," ütles Lipintsov.
Juunikuus 43-aastaseks saanud Aleksei Lipintsov on pärit Pärnust. Ta on lõpetanud 2003. aastal Paikuse politseikooli ja on töötanud julgestuspolitseis kiirreageerijana ning maksu- ja tolliametis jälitusametnikuna.
Eelmisel aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe.
Treener Tatjana Jaansoni käe all sõudmisega tegelema hakanud Lipintsov on tulnud kergekaalu ühepaadil viiekordseks Eesti meistriks. 2014. aastast töötas ta treenerina Tallinna sõudeklubis.

























