Politseispordi ajalugu on Eestis rohkem kui sajandi pikkune. Liikumise areng on mõistagi käinud kaasas ühiskondlik-poliitilise olukorraga – politseispordist miilitsaspordini ja siis jälle politseisporti tagasi.

Eesti võib uhkustada rohkem kui ühe politsei maailmameistriga. Sellest kõigest on silmapaistva raamatu kirjutanud omaaegne korrakaitsja, spordiajaloolane Henno Linn.

Tänasel päeval koordineerib politseinike spordialast tegevust Eesti Politsei Spordiliit. Sel aastal tähistab organisatsioon oma 20. sünnipäeva. Eesti Politsei Spordiliit kuulub Eesti Olümpiakomitee liikmete sekka. Eesti Politsei Spordiliidu moodustavad erinevad piirkondlikud klubid, mida on seitse.

Meie üks tuntumaid politseijõududega seotud sportlasi on kahtlemata sõudmise olümpiapronks Allar Raja. Sisekaitseakadeemias väljaõppe saanud Raja suutiski aastaid edukalt kombineerida tippsporti ja politseitööd. Praegu Pariisi olümpiamängudeks valmistuv Raja Politsei- ja Piirivalveametis ei tööta. Sellise otsuse tegi ta mõne aasta eest, et karjääri lõpus rohkem spordile keskenduda ning leida piisavalt aega ka perele. 

Politseispordi kui ühiskondliku liikumise eestkõneleja on Raja aga tugevalt ka praegu. "Politseisporti ma viimased aastad PPA-s vedasin ja Politsei Spordiliidu presidendina on vastutus võetud. Nendest kohustustest niisama kõrvale ei saa astuda ja olen endiselt juhtkonna ja politseinikega ühes või teises liinis ühenduses ja kontaktis. Politseisporti läbi Eesti Politsei Spordiliidu võimalikult hästi korraldada ja ajada. See on olnud see missioon," rääkis Eesti Politsei Spordiliidu president, olümpiapronks Allar Raja ERR-ile. 

Eesti Politsei Spordiliit annab võimaluse Eesti PPA-s töötavatele inimestele võistelda ka rahvusvahelistel võistlustel. "Politsei Spordiliit teeb võistluskalendri "Politsei meistrivõistlused", kus on umbes 10 kuni 15 meistrivõistluste ala ja sama palju auhinnavõistlusi liikumisharrastajatele. Lisaks on meil Eesti Politsei Spordiliitu tarvis, et saaksime olla Euroopa Politsei Spordiliidu liikmed ja osaleda Euroopa meistrivõistlustel. Väiksem ring, kus on meil rohkem läbilöögi võimalusi on Põhjamaade Spordiliit, kuhu kuulub kuus riiki. Politsei Spordiliit annab võimaluse parimatel politseinikel esindada Eesti riiki ja politseid kõige kõrgemas sportlikus kategoorias ametnike hulgas," lisas Raja. 

Politseiametnike tööandja on Eestis mõistagi Politsei- ja Piirivalveamet. Asutuse aastapäeval toimuvate sündmuste hulka on viimasel paaril aastal lisatud ka PPA aasta sportlase auhinna üleandmine. 

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Egert Belitševi sõnul soovivad nad kaasata sportlike tegevustega võimalikult palju PPA töötajaid. "Peamine funktsioon on soodustada tervislikke eluviise. See on väga selge, et politseinikuamet nõuab väga head füüsilist valmisolekut, aga samas on terve politseinik ka õnnelik politseinik. Aina enam oleme politseispordis liikunud sinna suunas, kus me ei keskendu enam nii palju tippspordile, vaid sellele, et kaasata võimalikult palju kolleege erinevatele sportimise tegevustele," rääkis Belitšev. 

2023. aastal pälvis PPA aasta sportlase auhinna pikamaajooksja Kaisa Kukk. Maanteejooksu Eesti paremikku on Kukk kuulunud aastaid. Spordi kõrval teostab ta ennast aga edukalt ka politseiametnikuna. "Peale Eesti Sisekaitseakadeemia lõpetamist 2017. aasta sügisel asusin politseisse tööle. Esialgu töötasin täiskohaga liiklusalaste kriminaalasjadega ja olin kriminaaluurija. Kui mingi hetk hakkas sport rohkem päevakorda tulema, siis tuli teha otsus nii töö kui ka väikse lapse kõrvalt ei oleks jõudnud sellisel tasemel isegi mitte Eesti mõistes teha. Politseisse jäin osalise koormusega: kohtuistungitel turvan kinnipeetavaid," rääkis Kukk ERR-ile. 

Kaisa Kuke sõnul tuntakse tema sportlike tegemiste vastu huvi ning vajadusel tullakse töö juures ka vastu. "Ma olen Põhjamaade meistrivõistluste maratonijooksust osa võtnud kolm korda. Eelmine aasta, kui see võistlus Tallinnas toimub, siis oli peadirektor ise kohal. Enda kolleegid alati küsivad minu tulemusi ja tunnevad huvi. Vahel on ka võimalus, et saan tööpäeva lõpust varem trenni minna. Vastutulekut on olnud palju," lisas Kukk. 

Allar Raja rõhutab, et Eesti Politseispordi Liit on oma suhtelist väiksust arvestades aktiivne ja tubli organisatsioon. Viimase kümnendi jooksul on edukalt korraldatud Põhjamaade politseisportlaste meistrivõistlusi. 

Võiks ju arvata, et katuseorganisatsiooni töö on sellevõrra hõlpsam, et spordiharrastus ja aktiivne osavõtt võistlustest käivad politseiametnikega loomupäraselt kaasas. Asjast huvitatute puudust ei tohiks olla. "On olnud paremaid ja halvemaid päevi. Täna on PPA  natukene õhukeseks viilitud: töökoormus ja koolituskalender on päris tihe. Piirkonna spordiinstruktorid peavad aeg-ajal nägema päris palju vaeva, sest inimesed tahavad tulla osalema, aga see läheb kas meelest või tulevad mingid muud töökohustused ette," ütles Eesti Politsei Spordiliidu president Allar Raja. 

Raja arvates ühendab sport kahte inimese jaoks meeldivad asja. "Spordi puhul on kaks olulist asja, mis inimestele meeldivad: inimestele loomu poolest meeldib liikuda ja läbi spordi saame seda pakkuda asustuses töötavatele inimestele ja ametnikele. Teiseks meeldib inimestele olla sotsiaalne ja spordi tehes nad saavad olla sotsiaalsed," lisas Raja. 

"Peaaegu kõik on käinud, kas mingil politsei spordiüritusel, võistlusel või koosviibimisel. Ma pean väga oluliseks asutuse töökultuuri osaks, et olla aktiivne kehaliselt. Loomikult pannakse politseile suured ootused, kui me vaatame patrullpolitseinike, siis me tahame, et ta räägiks ja käituks ilusti, räägiks mitut keelt, kannkas vormi hästi ja elemendid oleks paigas, oleks sportlik, võimekas, osav. Kasutaks relva, erivahendeid ja tunneks seaduseid," rääkis Allar Raja.

Raja sõnul tuleb sportlik võimekus kõige paremini esile, kui tuleb kriis. "Ma arvan, et siis tuleb välja see sportlik võimekus, kui meil on kriis. Logistikud ja IT-mehed suudaksid teha pikad päevad tööd ja kui nad on olnud sportlikud ja aktiivsed ühel või teisel viisil, siis on see hästi elementaarne, et asutus on selle võimaluse katnud," lõpetas Raja.