Eesti kelguspordi kuldset ajastut märgivad möödunud sajandi lõpuaastad, mil Eesti riiki esindasid taliolümpial kaks sportlast: Helen Tammsalu ja Andrus Paul. Toona ainsana olümpial tulemuse kirja saanud Tammsalu osales nii 1994. aasta Lillehammeri kui ka 1998. aasta Nagano olümpiamängudel. 1998. aastal koondisesse kuulunud Andrus Pauli sooritus jäi aga diskvalifitseerimise tõttu tulemuseta.

Samuti püüdsid Nagano olümpiapiletit Eesti kahekelgu toonased tippmehed Marek Seer ja Freddy Tomingas, kuid suurele spordipeole jäi neil toona siiski pääsemata.

Sajandivahetusega vajus kelguspordi olümpiaunistus aastateks unustusse, kuni 2022. aastal puhus Eesti Kelguspordi Liit Rein Esauli juhtimisel alale uue elu sisse. Tihedad aastad on kandnud vilja ja toonud Eesti kelguspordile taas märkimisväärseid tulemusi.

Sel nädalal toimus Eesti Kelguspordi Liidus struktuurne uuenduskuur. Rein Esaul jätkab tegevust juhatuse liikme ja spordidirektorina, kuid alaliidu uueks presidendiks valiti Ester Karuse. Alates septembrist kuulub juhatusse ka Eesti kelgukoondise peatreener Marek Seer.

Tänaseks kuuluvad Eesti koondisesse kaks sportlast: skeletonisõitja Darta Zunte ja kelgutaja Emma Triin Seer, kes on ühtlasi peatreener Marek Seeri tütar. Zunte tagas tänavu ka koha Milano-Cortina taliolümpiamängudel, samas kui Emma Triin Seeril jäi olümpiapiletist õige pisut puudu.

Eelmisel laupäeval Lõunakeskuses toimunud avatud treeningul rääkis Seer, et ehkki olümpiakoht jäi seekord püüdmata, on emotsionaalselt keerulisem periood seljatatud. "Ütleme nii, et algul oli natuke raske. Motivatsioon ja siht oli seatud olümpiaks, proovisin ja andsin endast parima. Aga andsin endale ka aru, et olen seda spordiala ainult paar aastat teinud, tipud on kaheksa ja kümme aastat. Pidin endale ütlema, et olen tegelikult väga tubli ja uhke enda üle," rääkis noor kelgutaja Vikerraadiole.

"Olen väga enesekriitiline, see tegi raskeks. Aga nüüd on uued sihid - EM ja MM. Ei ole aega nukrutseda, tuleb ennast kokku lappida."

Seer on talendikas sportlane, kes on saanud tunnustust ka rahvusvaheliselt alaliidult. Kas see on suuremaid pingeid peale pannud? "Pigem ei pane, pigem on see, et oleks võinud varem alustada selle spordialaga. See näitab, et suudan kõrgesse mängu tõusta. Kui olen nii lühikese ajaga top-30 naine maailmas, siis see näitab ka seda, et paari aasta pärast suudan ka esikümne kohti püüda," ütles ta.

Uuele hooajale läheb Seer vastu suure muudatusega, sest ta saab võistelda täiesti uue kelguga. "Kõigepealt tuleb sõitma õppimine ja tunde kätte saamine. Igal kelgul on oma tunnetus, mida me ajame taga, et üks olla raja peal. Läbi selle hakkab Innsbruckis esimene laager pihta, sest seal hakkab ka MM. Esimene võistlus on novembri lõpus Winterbergis, laagrisse lähme novembri keskpaigas juba," rääkis ta.

Emma Triin Seer treenib isa Marek Seeri valvsa pilgu ja käe all. Marek Seer tõdeb, et kelgutamine on kolmest kelgualast ehk kõige keerulisemgi. "Kelgutamise puhul lamab sportlane selili kelgu peal ja sõidab jalad ees, skeletoni puhul sportlane on kõhuli ja laskub pea ees. Bobi puhul istuvad sportlased suures, paarisaja kiloses bobikelgus sees. Kelgutamine on neist meie uhkuseks kõige tehnilisem," rääkis treener.

Väikese alaliiduna on Eesti Kelguspordi Liidul vaja teha kõvasti tööd, et leida näiteks uue kelgu soetamise jaoks rahastust. "Tuli leida toetajaid, õnneks oleme neid natuke ka leidnud. Tänaseks oleme sealmaal, et läheme uuele hooajale vastu täiesti tuttuue kelguga. See on koostöös Läti kelguföderatsiooniga, lõppviimistluses sätitakse seda lõplikult Emma järgi. Põhikomponendid on tulnud Saksamaalt, need tulid siia ja lasime kelgu siin kokku panna. Siin konfigureerime jalased ja siis hakkame otsima õiget seadistust rajal," rääkis Marek Seer.

Treener rääkis, et võrreldes ajaga, mil ta ise võistles, on kelguspordi võistlustel latt märkimisväärselt kõrgemaks tõstetud. "Võistlustes on see, et latt on kõrgemaks tõstetud. Et kvalifitseeruda MM-ile, pead sõitma kolmel erineval rajal kahes erinevas riigis ja pead suutma need võistlused lõpetada. See tähendab, et kõik peab olema turvaline. Kui mina veel kelgutasin, siis selliseid karme reegleid ei olnud. Ajalimiit oli küll, aga radade läbimise latti ees ei olnud. Ala on tehniliselt väga palju muutunud, seadistust otsitakse iga raja ja ilma jaoks. Kelgud on läinud võrreldes meie ajaga oluliselt pehmemaks, kiirused oluliselt suuremaks. Emma sõidab täna minu tippajast kolm, kolm ja pool sekundit kiiremini," selgitas Seer.

Kas ta ise enam rajale ei kibele? "Võin ju kibeleda ja eks sõidaksin ka ära, aga see oleks mõnus pühapäevane sõit," naeris treener.

Eelootavaks olümpiatsükliks on seatud eesmärgiks olümpiamängudele kvalifitseerumine, aga Seer loodab tegeleda ka järelkasvuga. "Neli-viis huvitatud noort on olemas, meil on plaan sel hooajal nad Siguldasse viia. Laseks neil ära proovida, eks esimene jäälaager näitab, palju neist sõelale jääb. Tere tulemast ütlen siinkohal. See ala tundub ohtlikum, kui ta tegelikult on."

"Kaugem unistus on see, et koondise peatreenerina tahaks minna koondisega välja. See on suur plaan ja ma arvan, et teen selle ära ka. Noored, tulge ja küsige, aitame teid jää peal edasi," lisas Marek Seer.

Kelguspordi Liidu uue presidendina asub tööle Ester Karuse. Millised on aga viimase nelja aastaga saavutatud töövõidud, millega Rein Esaul saab teatepulga rahuliku südamega edasi anda?

"Suutsime viia see aasta ühe sportlase olümpiamängudele, saavutasime seal ka väga okei 23. koha. Võin selle üle olla uhke," ütles Esaul Vikerraadiole.

"Suutsime suures pildis 40 000 euro eest viia sportlase olümpiale, kindlasti suuri tagasilööke tehnilise poole pealt - me ei saanud Dartale uut kelku. Just finantsi taha jäi see. Eelkõige pean tänama olümpiakomiteed selle raha eest, mis oleme saanud. See on olnud suure töö ja vaeva taga, aga nad on meid tublisti kaasa aidanud. Suured tänud ka mõlema pere vanematele," lisas endine kelguspordiliidu president.

Milliste nõuannetega Esaul uut presidenti aitab? "Pean olema väga tänulik, et Ester selle väljakutse vastu võttis. Meil oli ka teisi kandidaate ja proovisime läbi rääkida, aga Ester oli esimesest hetkest peale väga vaimustatud sellest," ütles Esaul. "Anname Esterile kaasa selle, mis meil tänaseks on. Meil on kaks maailma tasemel sportlast, viime ta kurssi rahvusvaheliste ja meie olümpiakomitee inimestega, et ta saaks kiiresti sisse elada. Suurimad ootused Esterile on finantsilise poole pealt abi saamise suhtes."

Karuse enda sõnul on Eesti kelguspordi peamisteks eesmärkideks suurem nähtavus ja rahastus ning töö järelkasvuga. "Olen spordisõber olnud väikesest peale, ise olen ka kergejõustikku teinud. Kui mul on võimalus kaasa aidata ja hoogu anda, siis teen seda suurima heameelega. Mõtlesin ja kaalusin läbi enda jaoks, kohtusime endise presidendiga ja treeneritega. Loomulikult mõtlesin selle jaoks läbi, mida ma saan anda," rääkis uus president.

"Nähtavus ja rahastus on meie ühed peamised eesmärgid, pluss järelkasv. See on kõik töö, mille nimel hakkamegi tööle. Rahastus peab olema stabiilne, et see ei oleks projektipõhine. Meil on nii ägedad sportlased olemas, kuidagi veel nähtavamaks teha. Ma arvan, et kõik on võimalik," lisas Karuse.