Sõudeliit uue treeneri otsingutest: huvilisi on Argentinast Austraaliani
Eesti Sõudeliit otsib meie koondisele uut peatreenerit. Info sai avalikuks pärast Pariisi olümpiamänge, kus paarisaeruline neljapaat saavutas seitsmenda koha. Peatreeneri vahetumine on justkui osa suuremast muudatuste komplektist, mis Eesti sõudmisel nüüd paratamatult läbi teha tuleb.
Nagu spordisõbrad teavad, tähendas Pariisi OM 45-aastase olümpiahõbeda ja olümpiapronksi Tõnu Endreksoni ning 41-aastase olümpiapronksi Allar Raja jaoks rahvusvahelise karjääri lõppu. Samal tasemel sõudjaid neljapaati asemele võtta pole.
Olümpiakogemusega on potentsiaalsetest tegijatest nüüd Pariisis võistelnud Johann Poolak ja Mikhail Kushteyn. Varumehena oli olümpial kaasas Uku Siim Timmusk. Rahvusvaheliselt arvestataval tasemel mees võiks olla ka Elar Loot, kes seni võistelnud kergekaalupaatides.
Eesti Sõudeliit on peatreeneri leidmiseks välja kuulutanud konkursi. "Üks suurriik pakub Veikko Sinisalole kordades suuremat tasu kui meil võimalik on. Lõplikult selgus see pärast olümpiamänge. Läksime sõbralikult lahku ja suhtlema jääme igal juhul," rääkis sõudeliidu president Mihkel Mardna.
"Kui räägime meeste paarisaerulisest neljapaadist, siis see on meil alates 2012. aastast OM-il sõitnud medali peale ja sellega seoses on üksjagu kogemusi. Paatkonna liikumapanemisoskused ja -teadmised on Eestis tegelikult olemas, lisaks tõi siia oma teadmisi Sinisalo. Vaatame, meil on välja kuulutatud rahvusvaheline konkurss. Huvilisi on olnud Austraaliast Argentinani, Euroopa seest. Võimalik, et panustame välistreenerile, aga piiriks saavad olema rahalised vahendid. Kui meil ei õnnestu välistreeneriga kokku leppida, leiame peatreeneri ülesannetele väärilise persooni Eesti seest, sellisel juhul tahaksime saada väliskonsultanti," lisas Mardna, kes käis ühe võimaliku nimena välja ka Norra legendi Olaf Tufte.
Välismaist teadmist võiks Mardna sõnul tuua Eestisse mitmelt poolt. Alaliidu president tõdeb, et sõudjate rahvusvaheline perekond on sõbralik ja rahvuse järgi kedagi appi valima ei peaks. Siiski, üks riik imponeerib Mardnale väga.
"Vaatame Norra sporti tervikuna: kergejõustik, triatlon, sõudmine, naiste jalgpall. Norras on teadmisi, kuidas ehitada üles funktsionaalset võimekust. Teine osa on puhtalt tehniline - kuidas saada paat libisema. Treener või konsultant peab omama head silma ja tehnilist taipu, kuidas saada üks või teine koosseis paremini liikuma," rääkis Mardna.
Eesti sõudmisel on nii-öelda Norra-link juba praegu täiesti olemas. Samuti Rios olümpiapronksi välja võidelnud Kaspar Taimsoo töötab Norras sealse sõudeklubi meeste treenerina. Taimsoo vastutab selle eest, et koondisse jõuaksid juunioride, alla 23-aastaste, aga ka veidi vanemate vanuseklasside tegijad.
Taimsoo kogemuse põhjal ei ole Eesti ja Norra sõudmise süsteemis liiga palju erinevusi. Norra ei ole meist tingimata ees – mõned sõudeklubid on lihtsalt tugevamad ja inimesi elab riigis rohkem. Endine olümpiasportlae elab Norra tippspordikeskuses Olympiatoppenis. Väga väärtuslik on see, et otse tippspordikeskuse kõrval asub ülikool. Praktiline teadus ja sport saavad loomulikult sünergias toimuda.
Taimsoo rõhutab samuti, et Eestis tuleb generatsioonide vahetumisel igal juhul teadmised sümboolselt üle anda. Vähemalt juhul, kui silmapiiril pole mõnda meeletut talenti. Mida saab Norra sõudmisest ja sealsetest teadmistest ikkagi üle tuua?
"Tuftega iga paari nädala tagant suheldes on vestluste tulemused lihtsad: tuleb rohkem trenni teha, ongi kõik! Sporditeadust kasutades ja targemalt treenides saaksime teoorias jõuda palju kõrgemale, aga teeksime selle võrra vähem trenni, et jõuda samale tasemele, kus oleme olnud," rääkis Taimsoo. "Mulle endale meeldib mõelda, et proovin oma klubi noorsportlastele suvel aega leida, nendega rääkida ja ka üldist silmaringi laiendada. Selles osas tahaksin loota, et olen oma panust andmas. Kõik sõudmisinimesed mind teavad, keegi ei ole mulle mingit rolli pakkunud. Ma ise ei ole ust kinni pannud."
"Eestil pole juunioride MM-il ja EM-il päris pikka aega olnud mitte midagi ette näidata. See baastase, kust hakatakse koondiseni jõudma, on keskmiselt pigem nõrk. Väga tihti ei ole väga häid sõudjaid, keda oleks mõistlik push'ida, et nad koondisesse välja jõuaks," kommenteeris Taimsoo.
Neljapaadi projekt läheb Eestis kevadel eeldatavasti käima. Sõudekoondise eeldatava liidri, 27-aastase Johann Poolaku hinnangul ei ole Los Angelese olümpiatsüklile ette vaadates põhjust muretseda. Nooremaid sportlasi tuleb tiimi integreerida. Keeruliseks võib osutuda just järgmine aasta.
"Viimased 15 aastat on olnud Eesti sõudmisel väga hea aeg, nimed nagu Raja ja Endrekson on nii pikalt pildis olnud, et kõrvaltvaatajal võibki jääda selline mulje, et kui nemad ära lähevad, siis teisi mehi ei ole. See seis ei ole nii hull. Ise siin sees olles saad aru, et materjali meil on, meil on lihtsalt vaja materjalid kokku saada ja koos treenida. Järgnevad mehed on U-23-s, keskenduvad oma asjale, aga sügisest hakkab töö koos peale ja üritaks võimalikult kiiresti neile võimalikult palju infot edasi anda," rääkis Poolak.
Toimetaja: Anders Nõmm