Rikberg esitas alaliidu juhatusele oma nägemuse järgmiseks kaheks aastaks ning tegi kokkuvõtte viimasest kolmest aastast, mille jooksul teenis rahvusmeeskond tema juhendamisel kahelt EM-finaalturniirilt kokku kolm võitu ja loodetavasti tagas pileti järgmisel aastal Poolas toimuvale MM-finaalturniirile.

"Saime hea ülevaate nii statistilisest poolest, kuhu Eesti koondis on jõudnud, kuhu oleme ranking'us jõudnud, pluss mänguline pool ja natukene subjektiivset hinnangut juurde. Selles mõttes oli ülihea tund aega arutelu. Teise tunni veetsime juhatusega omavahel. Arutasime seda, mida peatreener pakkus järgmisteks aastateks, aga ka seda, millised on juhatuse ootused meeskonnale nii järgmise aasta Euroopa liigas, kust kaudu loodetavasti kvalifitseerume 2028. aasta EM-finaalturniirile kui ka MM-il mängimise ootus. Kokkuvõtvalt, võtame natukene lisaaega, kuna rahvusvaheline võrkpalliliit (FIVB) saatis meile täna informatsioon, et nad avaldavad MM-ile jõudnud 32 riiki 16. oktoobril. Siis saame vaadata järgmise aasta eelarvet, palju mängijaid koondisesse tuleb jne," rääkis Pevkur ERR-ile.

"Arutasime omavahel ka seda, milline on erinevate juhatuse liikmete hinnang sellele, mida Alar Rikberg on teinud. Milline on nende subjektiivne tunnetus: kas koondis on läinud edasi, millised on olnud positiivsed või negatiivsed küljed. Nii nagu meil tavaliselt juhatuses kokkulepe on, kui teeme otsuse, siis on otsus selline, mida toetavad kõik juhatuse liikmed. Eriarvamusi võib olla, aga otsustatakse ja välja öeldakse ikkagi üks seisukoht," lisas Pevkur.

Pevkur märkis, et hinnangud Rikbergi tööle on kahesugused. "Üks on objektiivne ja see on mõõdetav võidetud mängudega, EM-i tulemustega ja Euroopa liiga tulemustega. Euroopa liigas me sel aastal kahjuks eesmärk ei täitnud ehk ei kvalifitseerunud 2028. aasta EM-ile. EM-il me ei saanud alagrupist edasi. Olime ainukene võistkond, kes jäi kahe võiduga sealt välja. Lõppkokkuvõttes saime EM-il 17. koha, kuid eesmärk oli olla 16 hulgas. Subjektiivne pool on see, kuidas juhatuse liikmed näevad mängijate arengut, kuidas nad näevad treeneri otsuseid mängu ajal. Kõikidel juhatuse liikmetel on väga pikk ja suur kogemus võrkpallis. Nii et seda subjektiivset poolt said juhatuse liikmed ka väljendada. Need juhatuse arutelud on ikkagi juhatuse sisemised arutelud ja kui tuleb otsus, kas Alar Rikberg jätkab või tuleb uus peatreener, siis kogu juhatus ka selle nimel edaspidi pingutab, et ühtpidi või teistpidi läheks koondise vaatest hästi."

Pevkur avaldas lootust, et oktoobrikuu jooksul saab selgeks, kas Rikberg jätkab ametis või palgatakse uus juhendaja. "Oleme varem teinud otsuseid ka jaanuaris, aga nagu ütlesin, 16. oktoober tuleb FIVB-i kinnitus, kas Eesti saab MM-ile peale või mitte. Siis saame vaadata järgmise aasta eelarvet. Kõik need asjad on omavahel seotud, sest kui pääseme MM-ile, on eelarve teistsugune. Peatreener peab pakkuma oma visiooni. Kui mitu mängijat tuleb koondisesse, kus me laagrites oleme, kus ja kellega peame sõpruskohtumisi jne. See pusle peab kõik üheskoos kokku saama. Väga loodan, et ikkagi oktoobrikuu jooksul on pilt selge, kes juhendab Eesti rahvusmeeskonda."

Kuuldavasti on Eesti koondise peatreeneri ametikoht nii atraktiivne, et välistreenerid ise pakuvad oma teeneid võrkpalliliidule. "See on alati nii olnud. Varasemalt oleme küll püsikülaline olnud EM-il, aga nüüd on üks lisaargument MM-finaalturniir. See ei tähenda, et meil kodukamaral ei oleks häid treenereid. Alar Rikberg ise on väga hea treener ja meil on teisigi treenereid, kes on kohalikus meistriliigas. Treenerite puudust meil ei ole. Pigem on küsimus selles, mida me järgmiseks paariks-kolmeks aastaks peatreenerilt ootame. Mis on meie ootused järelkasvu kaasamisest, mis on meie ootused tulemuste vaatest," sõnas Pevkur.