"Lõpuks ikkagi aitab ja vanus tiksub ka kuklas. Ma päris lõpetanud selles mõttes ei ole, et olümpiatega on tõesti kõik ja neljapaadi projekt on minu jaoks ikkagi läbi, aga veel terve järgmise aasta toimetan ikkagi sõudeveel – aitan nooremat järelkasvu ja samamoodi olen ka heas vormis," ütles Endrekson ERR-i aastalõpuintervjuus. "Selg on see, mis on sõudjatel see suurim valukoht. Suuremas paadis eriti, ühepaadis see niimoodi esile ei tule, aga neljapaadis kindlasti ja kahepaadis ka. Pigem see seljateema on see, et saad aru, et aeg on hakata lõpetama."

"Mis on olnud ja hästi mõjunud, et ma olen lapsepõlvest peale teinud päris palju füüsilist tööd. Väiksest peale aiamaal, ikka aitad vanematel tööd teha: on need veeämbrid või metsas puudetegu ehk kõik selline. Ma ei tea, võib-olla tänapäeval noored ei tee sellist tööd enam nii palju, aga kõik see ja erinevad spordialad, mida olen kõik teinud – jalgpall, võrkpall ja lastestaadionil mänginud ka igasuguseid muid pallimänge. Olen päris liikuv olnud noorest peale ja võib olla see on andnud hea põhja," arutles Endrekson. "Pluss Mihkel Leppik oli mu teine treener ja tõenäoliselt ta treenis mind väga teadlikult, et ma noorest peast üle ei pakuks."

"Noorest peast ma ei olnud ju andekas. Juunioride MM-il 24. ja 17. koht ei ole väga head tulemused, olgem ausad. Aga mul oligi selles mõttes endal visioon, et tahan kõrgele jõuda, mul oli usku ka sellesse treenerisse. Kui ta Jüri Jaansonit treenib ja on treeninud ja ta on maailmameister, siis miks ma ei võiks selle treeneri all saada maailmameistriks," meenutas Endrekson. "Sõudmise juurde tõi mind hea klassivend, kutsus sõudma. Ma ei püsinud ühegi spordiala juures kaua, tüdinesin kuidagi ära. Ta kutsus sõudma ja läksin kaasa. Selline fanaatiline treener nagu Märt Lelle oli siis mu esimene treener. Tema käe all hakkasin harjutama ja hakkas väga meeldima. Kavatsesin ka sõudmise pooleli jätta, aga siis ta tuli ja "koputas" minu ja minu vanemate südametunnistusele. Ja nii ma trenni tagasi jõudsin."

"2007. aastal istusime Jüri Jaansoniga kahepaati kokku. Kolmas MK-etapp oli meil Šveitsis Luzernis. Me läksime sinna treeningkoormuse pealt ja et saada hea võistlusstart. Meil ei olnud eesmärki, et peaksime selle ära võitma või tulemus peaks olema väga hea, aga meil oleks võistlusstarti vaja. Ma julgen öelda, et see on mu elu üks parimaid starte," hindas Endrekson. "Kui sa tuhande meetri peal ehk poole distantsi peal vaatad konkurente kõrvalt ja tead, et võidame ära selle. Sa tunned, et oled lihtsalt nii üle teistest."

"Aga loomulikult meelde jäävad Peking kindlasti, kui oled olümpiafinaalis ja... seda tunnet ei soovi vaenlasele ka, mida keha tunneb, kui valmistud selleks ja mõned tunnid on stardini jäänud. Mis see keha ja vaim tunneb sel momendil," rääkis Endrekson.

"Kuna me Jüriga MK-l olime juba etapid võitnud ja MM-il pronksi saanud 2007. aastal, siis oli selline kindlam tunne, et medal on väga reaalne. Et siin ei tohi eksida lihtsalt. Et nii kogenud mehed, peaksime selle medali ära tooma," meenutas Endrekson Pekingi olümpiat. "Kui võrdleme 2016. aastaga, siis oli suurim üllatus eelsõidu võit. Meile ikka räägiti, et Eesti sõudjad – neid ei saa ju kohe käima. Et esimene sõit on ikka soojendussõit. Ma ei tea, mis nipiga, aga tegime ära selle esimese sõidu ja olime plaksti otse finaalis."

"Siis kui vahepeal väga tulemusi ei tulnud, siis eks lähedased ka teinekord ikka ütlesid, et kuule, aitab küll ja kaua võib. Aga kui siis järsku uuesti tulemused tulema hakkasid, siis see jutt õnneks muutus. Sõudmine on jõu ja vastupidavuse spordiala. Ei saa eeldada, et kui alustad sõudmisega näiteks 13- või 14-aastaselt, et siis 20-aastaselt peaksin olema juba tipus või tegema suuri tegusid. Ei," selgitas Endrekson.

"Organismil võtab aega, et kõik need süsteemid optimaalselt maksimaalselt ära kasutada ja võib minna kümme aastat. Et noortel ei oleks seda kärsitust, et kui paari aastaga midagi ei juhtu, siis löön käega. Jah, võib olla mul on see olemas ... usk endasse, et olen suuteline tulemusi tegema ja lihtsalt mul võtab mõnevõrra kauem aega."

***

Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2024. Sport" ETV-s 29. detsembril kell 18.45.