Koondise peatreener võib usutavasti arvestada, et abi saab ta ka Pariisi olümpiamängude järel karjääri lõpetanud Tõnu Endreksonilt ja Allar Rajalt. Mõlemad mehed on heas vormis ja saaksid kokkuleppe leidmisel aidata sõudjate koostööd hinnata ka ise paadis istudes.

"Tõnul on ju treeneripaberid olemas. Ma tahaks loota küll, et ei lähe lehmakauplemiseks. Mõni suur riik võiks tõesti olla huvitatud - miks mitte?" ütles alaliidu president Mihkel Mardna ERR-ile.

"Teades meeste oskusi ja teadmisi... kindlasti teeks ühele neist pakkumise, kui ma oleks mingi suurriigi sõudeföderatsiooni president või sellise koondise juures, kes vajaks uut pea- või abitreenerit."

"Kaldalt või saatekaatrist juhendamine on väga tähtis. Saad võtta aega; vaadata visuaalselt, kuidas paat liigub; kuidas lähevad aerud vette, kuidas saadakse veed kätte; kõrvalt saad filmida kehade liikumist. See on üks osa tööst. Aga pigem ma ütleks, et paadis istuv treener on oluline lisaväärtus koostöös peatreeneriga," tähtsustas Mardna.

Järgmise olümpiatsükli õnnestumiseks on tarvis üles leida kõik Eesti sõudmise sisemised ressursid. Näiteks võiks abi olla alla 23-aastaste vanuseklassis MM-idel finaali jõudnud Elar Loodist, kes siiani võistelnud kergekaalus, näiteks paariskahesel koos Ander Koppeliga.

"Kindlasti on Elar Loot oma funktsionaalsuselt ja sõudmisoskuselt väga heal tasemel sportlane," nõustus Mardna. "Tõsi on see, et kui ta kergekaalu sõitis koos Ander Koppeliga, oli tema see, kel oli kaalu hoidmisega probleeme. Nüüd on ta teatanud, et soovib jätkata ja tulla normaalkaalu, kuna Los Angeleses enam kergekaalu ei ole."

"Mis puudutab Ander Koppelit, siis temal normaalkaalu tulla... ta on väga konkreetselt kergekaalu sõudja. Seal jäävad otsad lahtiseks, mis saab meresõudmisega. Rannasprint on Los Angeleses kavas ja kindlasti on huvilisi, kes planeeriks kvalifitseeruda olümpiamängudele rannasprindi sõudmises. Ja miks mitte Ander Koppel?"

Eraldi küsimus on aga, kuidas puhuda elu sisse naistesõudmisele. Kas Greta Jaansoni lootust andvad sõidud noorte vanuseklassides jäävad mõneks ajaks meie tipuks või saame loota edule ka täiskasvanute klassis?

"On päris mitmed naissportlased, kes täie pühendumusega teevad," vastas sõudeliidu juht. "Ma tõstaks esile Doris Meinbeki, kes kvalifitseerus ka U-23 võistlustele Türgis, mis nüüd tulevad. Sõitis välja mudelaja. Oleme alaliidus kehtestanud ajalised normid, mis tuleks tiitlivõistlustele pürgijatel eelnevalt võistlustingimustes täita."

"Lähimad aastad kinnitavad või lükkavad ümber ühe või teise naissõudja võimalused. Kui vaadata kaugemale Brisbane'i, siis Pärnus on loodud sõudeakadeemia, kes on võtnud oma peamiseks ülesandeks just naissõudjate ettevalmistamise pidades silmas Brisbane'i olümpiamänge. Ehk neil on pika vaatega projekt, kus nad on juba kaks aastat töötanud. Leida noored ja valmistada nad kümne aastaga ette olümpiakõlbulikeks sportlasteks. See on Eesti maastikul selline huvitav projekt."

Pärnus treenitakse Tatjana Jaansoni eestvedamisel. "Nende eesmärk oli vaadata Brisbane'i olümpiamängude poole ja valmistada sinna ette vähemalt üks paatkond naistega. Praegu on nad aktiivselt Eestis võistelnud - kõik on noored naissõudjad ja ma arvan, et nad on teinud väga head tööd."

Mardna lisas, et Pärnu kõrval tegeletakse naistega ka mujal. Näiteks Viljandis. "Gerli Endrikson, kes on Tõnu sugulane - Tõnu on tema onu -, on Viljandis ja ka plaanib minna edasi Ameerika Ühendriikidesse. Tema on üks neist potentsiaalikatest ja meie vaates loodusrikka tulevikuga sõudjaid, aga eks siis paistab, mis edasi saab."