Rikberg esitas võrkpalliliidule oma nägemuse järgmiseks kaheks aastaks
Eesti Võrkpalli Liidu juhatus kogunes kolmapäeval, et arutada Alar Rikbergi jätkamist meeste rahvuskoondise peatreenerina. Rikberg ütles ERR-ile, et esitas alaliidule järgmise kahe aasta tulevikuvisiooni, kuidas koondist edasi viia ja järgmisi eesmärke saavutada.
Rikberg asus Eesti koondise tüüri juurde 2023. aastal. Tema juhendamisel saavutas rahvuskoondis 2023. aasta EM-finaalturniiril ühe võidu ja tänavusel EM-il kaks võitu, aga kummalgi korral alagrupist edasi ei pääsenud. Äsja lõppenud EM-ist rääkides tõdes Rikberg, et oli nii positiivseid kui ka kurbasid hetki.
"Oli mänge, kust oleks tahtnud rohkem saada. Oli ka selliseid väga positiivseid päevi nii mängupildi kui ka tulemuse poolest. Kogu turniir näitas tegelikult kui pisikestes detailides on tippspordis asjad kinni. Mida meie nägime oli see, et meie tase oli piisav, et püsida võrdselt mängus. Oli paar ebaõnnestunud geimi, aga üldjoontes natukene juhtisime, natukene olime tagaajaja rollis, aga mängisime kui võrdne võrdsetega. Läbi selle kogemuse on meie meeskond täna kindlasti palju küpsem ja parema kvaliteediga. Pool meeskonnast tegi oma EM-debüüdi. Nemad said kindlasti hea elamuse ja korraliku pagasi tulevikuks. Absoluutselt ei alahinda ka seda, et need mehed, kes olid juba kuuendat korda EM-il, ka nemad läksid tegelikult turniiri käigus järjest paremaks," selgitas Rikberg.
"Kahjuks ei ole Eestile päris igapäevane, et saame nädalast nädalasse või kuust kuusse sellisel tasemel mängida. Meil on omajagu kohaliku liiga mängijaid, meil on sellistes keskmistes liigades mängivaid mehi ja meil on ka tippu kuuluvaid mehi, kes on heal tasemel klubides või liigades, aga sellest kombinatsioonist tuleb leida ühtne löögirusikas. Eesmärk on ju tegelikult see, et kõik tänased ja tulevased koondislased oleksid võimalikult kandvates rollides, et nad saaksid igapäevaselt tunda sportlikku pinget, mis tegelikult tagab taseme tõusu," lisas ta.
Rikberg ei söendanud otsesõnu välja öelda, kas soovib ametis jätkata. "Mina andsin enda nägemuse alaliidu juhatusele. Nemad nüüd otsustavad ja võtavad minuga mingi hetk ühendust. See, kas ma jätkan, eeldab veel tegelikult põhjalikumaid analüüse, mis hõlmavad endas rohkem inimesi kui ainult mina," sõnas ta.
Rikberg esitas alaliidule järgmise kahe aasta tulevikuvisiooni, kuidas koondist edasi viia ja järgmisi eesmärke saavutada. Kuna Eesti alaliit ei ole veel saanud rahvusvaheliselt võrkpalliliidult (FIVB) kinnitust, kas Eesti mängib järgmisel aastal Poolas toimuval MM-finaalturniiril või mitte, siis jäi Rikberg ajakirjanikele oma visioonist rääkides pigem kidakeelseks. Kinnitus Eesti koondise pääsemisest MM-ile laekub 16. oktoobril.
"Me ei tea, mis saab järgmise aasta MM-ist. Selge see, et Eesti osaleb 2027. aastal Euroopa liigas, mis on üks viis 2028. aasta EM-ile kvalifitseerumiseks. Teame, et järgmise aasta septembris toimub MM ja peame veidi ootama, et Eesti osalemine seal oleks lõplikult selge. Kui rääkida pikemast plaanist, siis juhatus otsustab, millised on meie võimalused: kui suur on koondise staff, milline on mängijate ring, keda koondisesse kaasatakse ning kui pikalt saab teha ettevalmistuslaagreid. Need on kõik need asjad, kus ma saan enda poolt anda sisendi, aga juhtus peab neid hindama ja leidma nende realiseerimiseks võimalused," ütles Rikberg.
Rikbergi sõnul on palju pisikesi asju, mida saaks teha senisest teistmoodi. "Suve esimese poole õppetund oli see, et ettevalmistus jäi lühikeseks. Kuna kõik riigid tegid päris lühikese ettevalmituse, siis jäi ka enne Euroopa liiga algust mängitud sõprusmängude arv [kaks mängu] liiga väheseks. Samas oleme selles kinni, et ei tea kellel ja millal klubihooaeg lõpeb ja seda on raske ette ennustada. Seda tuleb jooksvalt vaadata. Küll aga on mõistlik suur hulk mängijaid juba suve esimeses pooles, enne Euroopa liigat kokku saada. Kui rääkida suve teisest poolest, siis see sõltub sellest, kas mängime MM-il või mitte. Õnneks selle aasta ettevalmistus õnnestus oma kestuse ja sõprusmängude arvu poolest paremini. Seal peab tegema väikeseid korrektuure, aga need on väga spetsiifilised, konkreetseid mängijad või tehnilisi elemente puudutavad," selgitas ta.
Mida loeb Rikberg enda trumpideks? "Ma ei pea vajalikuks ennast kiita. Olen selle võistkonna juures kaua olnud ja kindlasti tunnen neid mehi väga hästi. Olen tagantjärele mõeldes väga tänulik viimase suve eest. Tänulik kõikidele mängijatele ja staff'ile. Pean silmas just seda mõnusat töörahu ja head fookust. Isegi kui meid ümbritsenud meedia, fännid või müra võis tunduda ühele või teisele segav, siis meie igapäevast toimetamist see õnneks ei mõjutanud," märkis ta.
Toimetaja: Henrik Laever






