Bachi käest uuriti, kas Venemaa ja Valgevene sportlased tuleks rahvusvahelisele spordiareenile tagasi lubada. "Ühelt poolt on meie missioon ühendada kõik sportlased rahumeelsetel võistlustel. Ja see missioon on veelgi olulisem nende riikide ja tiimide jaoks, mis on omavahel konfliktis, sest kui rahvusvahelisi võistlusi peetaks vaid nende riikide vahel, mis ühtemoodi mõtlevad, poleks neil võistlustel enam ühendavat funktsiooni," selgitas Bach. "Aga kui võistelda konfliktiolukorras, siis see tähendab, et proovite leida väljapääsu vähemalt ühel viisil, keskkonnas, kus kõik järgivad kõigi sportlaste jaoks samu reegleid."

Pariisi olümpiamängudest rääkides ütles Bach, et loodab, et kõik sportlased saavad Prantsusmaa pealinnas võistelda, meenutades, et nii 2018. aastal Pyeongchangis kui 2021. aastal Tokyos said võistelda sportlased, kelle kodumaad olid sõjalises konfliktis.

"See näitas maailmale, milline on olümpiamängude missioon ja olümpiavaim ning milline maailm võiks olla, kui kõik austavad ühesuguseid reegleid ja üksteist," teatas Bach. "Loodame, et suudame selle saavutada ka Pariisi olümpial – ajal, kui see on isegi olulisem, kuna kahjuks on praegu käimas veel rohkem sõdu."

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse soovitas ROK mullu kevadel rahvusvahelistel alaliitudel Venemaa ja Valgevene sportlastele võistluskeeld määrata, kuid tänavu märtsis ROK-i seisukoht muutus, kui Bach ütles, et passi tõttu ei tohiks kedagi diskrimineerida ning venelased ja valgevenelased tuleks neutraalsetena tasapisi rahvusvahelisele spordiareenile tagasi lubada.

Eelmisel nädalal otsustas Rahvusvaheline Paralümpiakomitee, et Venemaa ja Valgevene sportlased saavad neutraalsena Pariisi paraolümpial osaleda. ROK-i kongress peetakse 15.–17. oktoobrini Indias Mumbais, enne seda, 12. ja 13. oktoobril koguneb ROK-i täitevkomitee. Tõenäoliselt on arutelu all ka venelaste ja valgevenelaste lubamine Pariisi olümpiale, kuid varem on ROK rõhutanud, et selles küsimuses tehakse otsus siis, kui aeg on selleks õige.