Poolteist aastat seda rolli täitnud kunagise küngaslaskumise olümpiavõitja lahkumine kinnitati neljapäeval toimunud korralduskomitee juhatuse koosolekul.

"Tema otsus presidendikohalt lahkuda on osa teadlikust, organiseeritud ja täielikult teadvustatud üleminekuprotsessist, mis on ette võetud projekti ja selle juhtimise huvides," teatas korralduskomitee. "See peegeldab ühist soovi koos sidusrühmadega võimaldada organisatsioonil kiiresti siseneda uude tegevusetappi."

Grospiron märkis oma LinkedIni keskkonnas tehtud postituses, et lahkumisele eelnes kuid kestnud pinge. "Järeldan sellest, et tingimused minu jätkamiseks pole täidetud," kommenteeris 1992. aastal koduses Albertville'is triumfeerinud prantslane.

2025. aastal ametisse asunud Grospironi ajal on korralduskomiteed tabanud mitmed koosseisumuudatused. Tänavu veebruaris lahkus tegevjuht Cyril Linette, kes viitas ületamatutele erimeelsustele Grospironiga. Juba eelnevalt olid ameti maha pannud operatiivjuht Anne Murac ja kommunikatsioonijuht Arthur Richer.

Olümpiamängude planeerimist on häirinud eelarvekärped. Veebruaris tunnistas Grospiron, et neil on vähe nii aega kui ka raha. Kolm kuud hiljem selgus, et plaanist kujundada jääalade keskus Nice'i ei saa asja, sest linnapea Eric Ciotti keeldus kohaliku jalgpalliklubi staadionit ajutiselt jäähalliks muutmast. Seetõttu viidi jääalad üle Lyoni, välja arvatud kiiruisutamine, mis toimub hoopiski Hollandi uisumekas Heerenveenis.

Juulis teatas Prantsusmaa olümpiakomitee president Amelie Oudea-Castera väljaande La Tribune Dimanche vahendusel, et korralduskomitee seisab taas silmitsi juhtimisprobleemidega.

Prantsusmaa spordiminister Marina Ferrari soovib aga avalikkust rahustada. "Kandideerimisprotsess liigub edasi," ütles ta ajakirjanikele. "Meie meeskonnad on mobiliseeritud ja töötavad. Oleme Alpi projekti tuleviku suhtes kindlad."

2030. aasta taliolümpiamängud peaks Prantsuse Alpides toimuma 1.–17. veebruarini 2030.