12. oktoobril peatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) Venemaa olümpiakomitee (VOK-i) liikmesuse, sest nädal varem oli VOK enda liikmetena tunnustanud Ukrainale kuuluvate Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja regionaalseid spordiorganisatsioone. Sellega rikuti Ukraina territoriaalset terviklikkust ning mindi ROK-i sõnul vastuolusse olümpiahartaga.

"Kõige käegakatsutavam tulemus on see, et ROK peatab kõik projektid, mis on VOK-iga seotud," kommenteeris Sukles otsust ETV hommikusaates "Terevisioon". "Mis seal salata, juba pärast sõja algust pandi kõik rahakraanid kinni, aga praegu on de jure öeldud, et nad ei tohi kasutada nime Venemaa Olümpiakomitee, ei tohi kasutada olümpiarõngaid. See on pigem emotsionaalne või väärtushinnangutel põhinev märk, et me ei aktsepteeri seda, mida venelased tegid Ukrainas."

Küll lisas ROK, et otsus Venemaa olümpiakomitee liikmesus külmutada ei mõjuta diskussiooni Venemaa sportlaste osalemise kohta Pariisi suve- ja Milano taliolümpiamängudel neutraalsete individuaalsportlastena ning see otsus langetatakse hiljem. EOK peasekretäri sõnul on võimalus, et Venemaa ja Valgevene sportlasi Pariisi OM-il näeb, siiski väike.

"ROK on sõela teinud päris tihedaks. Praegu pole ju välja öeldud, et Venemaa või Valgevene sportlased on Pariisis: nagu me teame, saab Pariisi olümpiamängudele ainult läbi kvalifikatsioonivõistluste. Neid korraldavad rahvusvahelised alaliidud ja ainult osa neist on öelnud, et Venemaa ja Valgevene sportlased saavad neil võistlustel osaleda. ROK on väga selgelt öelnud, et ühtegi Venemaa ja Valgevene võistkonda Pariisi OM-ile ei tule. Individuaalsportlased saavad ainult siis, kui nad ei ole sõna võtnud sõja poolt, kui nad ei ole seotud armee- või luurespordiklubiga ja kui nad on selgelt sõjavastased. Need on need tingimused, millega juba väga paljud Venemaa sportlased kukuvad ära," sõnas Sukles esmaspäeval.

"Juhul kui nad üldse sinna saavad, ei saa nad osaleda Venemaa lipu all ja nende võistlusvorm peab olema neutraalne. Ma ei ole kindel, et Venemaa või Valgevene sportlane sinna üldse jõuab, sest tuletame ka seda meelde, et vene meedia on juba hakanud looma paradigmat, et me ei võta neid alandavaid tingimusi vastu, mis nõuavad meilt olümpiamängudele minekut ilma vormi, lipu ja hümnita. Juba luuakse positsiooni, kus venelased võivad öelda, et me üldse ei tule," lisas EOK peasekretär.

Suklese sõnul võib Pariisi olümpiamängudele reaalselt jõuda kaduvväike protsent Venemaa või Valgevene sportlasi. Aladest on venelaste jaoks olümpialootused säilinud näiteks maadluses ja ujumises. "Rahvusvaheline ujumisliit on aga vastu võtnud otsuse, et üks venelane ühe distantsi peale. Ega neid võib riburadapidi veel tulla, aga kõige olulisem on, et ühtegi võistkonda ei ole ning et rahvusvahelise kergejõustikuliidu president Sebastian Coe ütles juba pärast sõja algust, et mitte ühtegi kergejõustiklast Venemaalt ega Valgevenest Pariisis ei näe. Need võivad olla küllalt marginaalsed alad, kui OM-il saab üldse rääkida marginaalsetest aladest," sõnas Sukles.

EOK peasekretäri sõnul on teoreetiliselt võimalik ka olukord, kus olümpial lähevad vastamisi Ukraina ja Venemaa sportlane. Kui ukrainlane peaks selles olukorras võistlemisest keelduma, võetakse talt olümpiahartale tuginedes akrediteering ning saadetakse tagasi koju.

"See on jälle meie arusaam, mida ei jaga 90 protsenti muust maailmast. See on natuke seotud nii geograafia kui ajalooga. Mis seal salata, meie teame, kes on meie naaber; näeme ja teame, mida ta on võimeline tegema. Mida kaugemale Venemaa piirist, seda umbmäärasemaks see arusaam läheb. Austraalias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ei saa keegi aru sellest võitlusest, mida me peame igal rindel, olgu see parketi peal või kaevikutes," tõdes Sukles.