FIE teatas esmaspäeval, et on pidanud tegema esialgses võistluskalendris muudatusi, mis hõlmasid ka Tallinna Mõõga turniiri. Alaliit ei täpsustanud, kuidas ja kus turniirile asendus leitakse.

"Uudis, et rahvusvahelise vehklemisföderatsiooni survel on Eesti vehklemisliit sunnitud ära jätma turniiri Tallinna Mõõk, sest Venemaa ja Valgevene sportlased ei saa Eestisse viisat, on äärmiselt kahetsusväärne," sõnas Purga esmaspäeva õhtul. "Mul on kahju, et rahvusvaheline vehklemisföderatsioon ei soovi näha suurt pilti ning survestab ukrainlasi võistlema agressorriigi sportlaste vastu."

"Eelmisel kuul toimunud vehklemise maailmameistrivõistlused näitasid, et Venemaa kasutab sporti jätkuvalt poliitika tööriistana. Seepärast ei tohi Eesti lubada ühtki leevendust Venemaa ja Valgevene sportlastele kehtestatud piirangutele," kirjutas kultuuriminister.

"Olukord on lihtne – Eesti ei saa lasta agressorriikide sportlaseid võistlema koos ukrainlastega, kes peavad samal ajal kaitsma oma riiki ja vabadust. Paljudel Ukraina sportlastel pole sõja tõttu võimalustki rahvusvahelisele spordiareenile naasta ning sajad sportlased on hukkunud või vigastada saanud. Samuti on Venemaa sihilikes rünnakutes tsiviiltaristu vastu hävitatud Ukraina spordirajatisi," lisas Purga.

FIE otsustas märtsis Venemaa ja Valgevene sportlased taas rahvusvahelistele võistlustele lubada, olles üks esimestest alaliitudest, kes säärase otsuse tegi. Saksamaa vehklemisliit loobus sellest otsusest tulenevalt Tauberbischofsheimis toimuma pidanud naiste floreti MK-etapi korraldamisest loobuda. Üle 300 vehkleja tegid FIE-le ja rahvusvahelisele olümpiakomiteele (ROK) ühispöördumise, milles nõudsid võistluskeelu taastamist.

Juulis aset leidnud vehklemise maailmameistrivõistlustel diskvalifitseeriti Ukraina espadronivehkleja Olha Harlan, sest ta ei nõustunud Venemaa sportlasega matši järel kätt suruma. Mõned päevad hiljem otsustas FIE läbi viia reeglimuudatuse, mis tegi matšijärgsed käepigistused valikuliseks.