Jānis Buks ütles Läti Raadiole, et plaanib rääkida Ukraina spordiministri ja Olümpiakomitee presidendi Vadym Gutzeitiga, et määrata kindlaks ühine seisukoht, kuid rõhutas, et on sõja jätkudes võistlevate Venemaa ja Valgevene sportlaste vastu. "Niikaua kui Vene väed on Ukrainas sõjas, on minu isiklik arvamus, et Venemaa ja Valgevene ei saa olümpiamängudel osaleda," ütles Buks.

"See on täielik lugupidamatus nende vastu, kes on sõjas oma elu kaotanud või kes on oma kodudest välja aetud." lisas Buks.

ROK-i seatud piirangutes ei ole Venemaa ja Valgevene sportlastel lubatud võistelda oma riigi lipu ja hümni all ning neil ei lubata kanda rahvusvormi. Moskva on nimetanud ROK-i kriteeriume diskrimineerivaks, samas ei usu Buks, et neutraalsust on võimalik saavutada. "Neutraalne lipp ei muuda kuidagi agressorriikide staatust, sest ükski sportlane ei saa olümpiamängudeks valmistuda ilma riigi toetuseta," lisas Buks.

Buks ütles, et LOK on 2024. aasta Pariisiks valmistumisel jätkuvalt graafikus, kuna selle eesmärk on saata umbes 50 sportlast Prantsusmaa pealinnas medalite eest võitlema. "Praegu on väga vara [hinnata]," ütles Buks medalite arvu kohta, mida Läti soovib saavutada.

Läti on oma olümpiaajaloo jooksul võitnud 21 medalit, sealhulgas neli kulda, 11 hõbedat ja kuus pronksi. Tokyos 2020 krooniti olümpiavõitjaks Läti meeste 3x3 korvpallikoondis ning Artūrs Plēsnieks võitis tõstmise pronksi.