Johanna, teil oli sportlastega videosilla vahendusel kohtumine rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) esindajaga. Sinu sõnavõtt lõigati nagu noaga läbi. Palun räägi sellest olukorrast. Kas sulle endale jäi ka selline tunne, et see, mida sa tahtsid öelda, ei tahetud kuulda võtta?

Jah, minu sõnavõtt oli ainukene, mis ootamatult katkestati. Kellelgi teisel niimoodi ei läinud. ROK kutsus sinna ühe ÜRO eriesindaja, kes oli väga venelaste tagasilubamise poolt. Kui ma üritasin talle oma vastuargumente esitada, siis lõigati mind ära ja öeldi, et aeg sai otsa. See oli kogu kõne kõige mõjusam hetk. Kõik teised sportlased tunnetasid, et ROK tahab läbi suruda ainult ühte seisukohta.

Seega see olukord näitas, et tegelikult ei toimu mingisugust arutelu ega debatti, vaid ROK tõi oma inimese, kes räägib oma juttu sõltumata sellest, mida sportlased vastu räägivad.

Just nii. Sportlaste seisukohti väga ei kuulatud ega võetud arvesse. ROK väitis, et tegemist oli debatiga, aga nad tõid sinna ühepoolse eksperdi. Selle ÜRO esindaja seisukohad lähevad vastuollu laiema avalikkuse arusaamaga ja ka spordiõigusega. Tema väitis, et kõige olulisem õigus, mida peame kaitsma, on Venemaa sportlaste õigus spordis osaleda. Sportlased leidsid, et olulisem on kaitsta Ukraina sportlaste õigusi, keda oma kodudes ja rindel tapetakse.

Kui ühtne on sportlaskond? Kas sportlastel on raske ROK-i selgrootust vaadata?

Eesti puhul on nii EOK kui ka EOK sportlaskomisjon, välisministeerium ja valitsus oma seisukohti väga selgelt esindanud. Meie ei toeta Venemaa sportlaste tagasilubamist. Sõjas ei ole olukord muutunud ja venelaste tagasilubamine tekitaks väga palju probleeme.

Näiteks laskesuusatamise puhul peaksime Euroopa liitu lubama relvadega Venemaa sportlasi. Paljud Venemaa sportlased kuuluvad ka armeesse, mis on eraldi probleem. Hetkel on ROK-il võimalik ainult soovitusi anda. Iga rahvusvaheline alaliit peab ise otsustama, kas lubada venelased tagasi või mitte. On ka mitmeid spordialasid, kus venelased on saanud kogu sõja vältel edasi võistelda, näiteks tennises.

Mida saavad sportlased teha? Näiteks boikotide või millegi muu näol.

Sportlastel on praegu võimekus ja kohustus seda teemat meedias tõstatada. Ukraina sportlased korraldasid paar päeva tagasi pressikonverentsi ROK-i avalduse peale ja seal oli kohal väga palju rahvusvahelise meedia esindajaid, sest kõik tunnevad huvi teise poole seisukoha vastu.

ROK on suur organisatsioon. Nemad tõid ja esitlesid meile ainult ühepoolset vaadet. Sportlased, eriti Ukraina sportlased, loodavad, et oleks esindatud ka teine vaade. Kui ukrainlane peab matšis vastamisi minema venelasega, näiteks kontaktspordialal või maadluses, siis see ei pruugi turvaline olla. Sellesse spordimatši pannakse kogu viha ja trauma.

Igal spordialal on omad nüansid, mis tulevad mängu. Lõpuks on sportlane selles olukorras kannataja, sest boikotis ei kannata keegi teine peale sportlase. Mõjusa boikoti loomiseks peab tekkima suur rahvusvaheline koalitsioon. See annaks mingisuguse efekti.

Kui hulluks läheb pilt, kui kokku saavad selgrootud alaliidud ja põhimõttekindlad sportlased? Vehklemises juba näeme, et mõned riigid ei kavatse võistlusi korraldada.

Jah, seal ongi mitu mõõdet. ROK annab suunise ja alles siis alaliidud otsustavad. Mina ei näe, et rahvusvaheline laskesuusaliit (IBU) venelasi tagasi lubaks. Aga see on alaliiduti väga erinev. ROK-i president Thomas Bach on ise endine vehkleja, tal oli ilmselt rahvusvahelise vehklemisliidu (FIE) otsuses väga suur mõju.

Kõik algab spordialast ja kui spordiala rahvusvaheline alaliit otsustab venelasi kaasata, siis peavad sellega nõustuma ka võistluste korraldajad või riigid. Näiteks kui Eestis toimub rahvusvaheline võistlus, siis Eesti riik ei pea kõikidele sportlastele automaatselt viisasid väljastama.

Eestis on räägitud, et oodatakse mõnelt väga suurelt Eesti sportlaselt tugevamaid seisukohti. Kas sa ootad ka?

See ei saa olla kohustuslik. Näen isegi, et minu artikleid on üles korjanud Venemaa portaalid ja nüüd saan nende trollidelt sotsiaalmeediasse sõnumeid. Kui sportlane on valmis avalikult rääkima, siis loomulikult tuleks seda teha, aga see ei saa olla sunnitud. Kes on valmis, teeb seda, ja kes mitte, ei tee.