Kohus märkis oma otsuses, et kuigi mitmed tegurid viitasid sellele, et Veerpalu ise manustas kehavälist kasvuhormooni, tuli WADA-poolsete vigade tõttu FIS-i süüdimõistev otsus tühistada.

Kohus rõhutas, et WADA poolt välja töötatud ja kasvuhormooni taset veres mõõtev test oli usaldusväärne, kuid tehtud oli protseduuriline viga limiitide määramisel, mis välistanuks valepositiivse tulemuse.

Seetõttu polnud võimalik suusatajat dopingureeglite rikkumises süüdi mõista ning talle määratud kolmeaastane võistluskeeld tühistati.

Taustaks:

Veerpalu dopingusaaga sai alguse 2011. aasta jaanuari viimastel päevadel, mil dopingukütid võtsid MM-iks harjutanud Veerpalult treeningu järgselt dopinguproovi.

Kaks nädalat hiljem osutus proov positiivseks, kuid avalikkus sellest teada ei saanud. Veerpalu teatas ainult, et ei osale tervislikel põhjustel Oslo MM-il ja lõpetab karjääri.

Alles aprillis 2011 korraldas Eesti suusaliit pressikonverentsi, kus tehti teatavaks, et nii A- kui ka B-proov osutusid positiivseks. Emotsionaalselt kokku varisenud Veerpalu keelatud ainete kasutamist omaks ei võtnud.

FIS-i dopingupaneel kuulas Veerpalu üle, kuid langetas 2011. aasta suvel otsuse, et suusataja on süüdi.

Pärast seda läks vaidlus edasi rahvusvahelisse spordiarbitraaži, kes vaagis otsust üle pooleteise aasta, avalikustades selle 2013. aasta 26. märtsil.