Tammjärv ERR-ile: andetut sportlast keelatud võtetega kiiresti suusatama ei pane ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Austrias Seefeldis dopinguga vahele jäänud Eesti murdmaasuusataja Karel Tammjärv andis ERR-ile intervjuu, milles kinnitas, et keelatud aineteni jõudis ta Mati Alaveri kaudu.

Karel Tammjärv, loetud tunnid tagasi tunnistasid üles, et oled juba mitu aastat kasutanud keelatud meetodeid. Kuidas see kõik alguse sai?

See sai alguse, nagu pressikonverentsil ütlesin, 2016. aasta suvel, kui vestlustes Mati Alaveriga ta ütles mulle, et tal on üks kontakt, üks Saksa arst, kes pakub sellist teenust veredopingu kasutamiseks. Mingitel praeguseks hetkeks arusaamatutel põhjustel võtsin selle otsuse vastu, et jah, tahan seda teha.

Tolle suve lõpus oli esimene vereloovutus ja Lahti MM-il kasutasin selle meetodi abi. Mis küll seal väga kasu ei toonud, kuna tervis ei olnud päris korras. Nagu hilisemad tulemused on ka näidanud, siis ikkagi andetut sportlast keelatud võtetega kiiresti suusatama ei pane. Nende tulemusteni, mida lootsin, et see dopingukasutamine mulle võimaldab, on vaja teha tööd. Järelikult ei teinud seda piisavalt.

Kuidas selle vestlusteemani jõudsite?

Ma ei mäleta täpselt, kuidas, aga nii ta läks.

Otsus oli sinu või Alaver õhutas?

Ta ei saanud mind sundida, ma olin ikkagi juba vägagi täiskasvanud inimene ja tegin selle otsuse ise.

Kuidas selle otsusega elamine oli?

Eks alguses olid hirmud natuke suuremad, iga see toiming tundus tõsisem kui nüüd juba lõpus, kus see oli rutiinsem. See Saksa arst ise ka näitas välja ja ütles mitmel korral, et risk vahele jääda on… seda ei olegi. Et seda meetodit tuvastada ei ole võimalik, välja arvatud juhul kui keegi astubki tuppa. Ma muutusin kalgimaks. Muidugi oli hetki, kus mõtlesin, et tahaksin lõpetada. Et on palju inimesi, keda ma petan ja minu vanemad ei ole mind selliseks kasvatanud.

Aga jah, see pidi ikkagi lõppema pauguga ja mul on hea meel, et see lõppes. Mul on siiralt hea meel. Minul on praegu hinges rahu. Mul on lihtsalt raske vaadata otsa treenerile ja enda lähedastele. See ring on väga suur, keda ma olen petnud.

Mitu korda protseduuri tehti?

Nende aastate jooksul väga mitmeid kordi.

Kümneid?

Jah, kümneid.

Ja kõik olid Saksamaal?

Ei, Saksamaal toimus esialgne vereloovutus, n-ö varude loomine kevade-suve jooksul ja siis talvisel võistlusperioodil nende verepakkide kasutamine.

Kas kõik oli, nagu [Austria murdmaasuusataja Johannes] Dürr kirjeldas – bensiinijaama parklas, hotellides?

Jah, hotellitubades ja mõned korrad ka autoistmel.

Kas vereülekannet tehti sulle ka siin MM-i ajal?

Jah.

Aga sind teolt ei tabatud?

Ei, meid ei tabatud teolt.

Kuidas sinu vahistamine välja nägi?

Käisin pärast vereülekande tegemist jooksmas, tulin jooksutiirult tagasi ja siis majaukse ees tuli ligi inimene, kes tutvustas, et ta on Austria politseist ja soovib meiega rääkida, tulla tuppa kaasa. Küsiti, kas teil on aimu, miks me siin oleme, mul alguses ei olnud aimu. Aga teadsin, millega on tegu. Siis öeldi, et saime kätte selle inimese, kes siin hommikul käis. Toimus läbiotsimine ja viidi jaoskonda.

Olite ca 34 tundi vahi all, mis jaoskonnas toimus?

Olime alguses Seefeldis jaoskonnas. Seal peamiselt otsiti eesti keele tõlki ja räägiti võimalusest, et kui saame intervjuu tehtud, pääsete samal õhtul jaoskonnast n-ö koju. Aga see tõlk tuli alles järgmise päeva hommikuks. Kolmapäeva õhtul viidi meid Innsbrucki politseijaoskonna kinnipidamisasutusse ööbima. Järgmisel päeval teostati ülekuulamised mitmes osas ja pärast ülestunnistuse andmist päris õhtul hilja saime välja.

Kas teie saite seetõttu hiljem välja, et ülekuulamised olid hiljem?

Mina seda ei teadnud. Aga ju siis tõlgiga läks kauem. Ma ei tea.

Kas juttu oli ka sellest, mis nüüd ees ootab?

Väga ei olnud. Mingi menetlus läheb Eestis edasi, ma ei tea, mil moel. Kas kui Eestisse jõuan oodatakse mind mingi hetk kuskile ütlusi andma. Siit kõik asitõendid ja protokollid saadetakse vist Eestisse. Ma ei tea täpselt, mis edasi saab.

Suusatajakarjäär on lõppenud?

Jaa (naerdes). Nüüd on midagi uut, midagi muud.

Mis sa ütleksid nendele eestlastele, kes on sulle kõik need aastad pöidlaid hoidnud?

Praegu ei ole minust mingit ütlejat. Ma ei suuda nagunii ühte lausesse või lihtsalt sõnadesse panna seda häbi. Minust ei ole praegu ütlejat. Eks need inimesed, kellega pean rääkima, pean nendega rääkima omaette ja kordamööda. Mul on kahju, et ma sellise otsuse tegin, aga loll pea on ihu nuhtluseks.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: