Mati Alaver oli sinu treener kuni 2007. aastani. Kas ja kui jah, siis millal on ta sulle pakkunud sarnast võimalust keelatud võtetega tulemusi parandada?

Siinkohal pean ütlema, et minule ta sellist pakkumist teinud ei ole.

Sinu südametunnistus on täiesti puhas?

Võin niimoodi täiesti kindlalt väita, jah.

Oled sa kunagi kõrvalt märganud, et keegi sõpradest-koondisekaaslastest teeb midagi lubamatut?

Kindlasti mitte. Võib-olla võis kunagi mingeid selliseid mõtteid tekitada igasugused varasemad teiste riikide dopingusaagad, aga mitte kunagi ja mitte kellegi suhtes oma koondisekaaslaste osas mul küll selliseid tundeid ei ole olnud. Olen kogu aeg mõelnud, et suusarajal allajäämine ei tulnud keelatud ainete kasutamisest.

Mida täna toimuva valguses arvata 2011. aastal Andrus Veerpaluga toimunust? Olid siis suusaliidu spordidirektor.

Mäletan seda juhtumit üsna hästi. Kuigi ma A-koondise köögipoolega väga kokku ei puutunud ja olin rohkem kontoriinimene, mäletan iseenesest, kuidas see käis, avalikuks tuli ja millega lõppes. Kui CAS juhtumi Andruse kasuks otsustas, siis järelikult nii see neile ka tundus ja näis.

Kui olid aastatel 2007-15 suusaliidu murdmaasuutamise spordidirektor, kas keelatud ainetega manipuleerimist Eesti koondise tasemel võis arvata?

Minul küll selline mõte pähe ei tulnud. Juba 2006. aasta Torino OM-il pani EOK kõigi sportlaste elamispaigad võistluspaikade lähedusse ja pärast see trend jätkus, mina selles midagi imelikku ei näinud. See oli tehtud eesmärgiga tagada võimalikult hea võistlusteks ettevalmistus, võimalik maksimaalne keskendumine oma sooritusele.

Millist kahju tekitab juhtunu Eesti suusatamisele ja Eesti spordile laiemalt?

Kindlasti väga suurt. Kui suurt, eks seda näitab paljuski aeg. Selle kahju suurus peitub selles, kuidas uued inimesed, uued sportlased või need, kes praegu koondises on, nende jätkamine.... kuidas nemad suudavad sellest üle olla ja oma asjadega edasi minna.