Hillar Hein on ilmselt parim suusahüppekombinesoonide spetsialist, keda Eestimaalt võimalik leida. Omaaegne suusahüppaja ja kahevõistleja asus sajandi alguses Eesti Suusaliidu suusahüppekoondise peatreeneri ametisse.

Töö käigus tekkis idee asuda tegelema ka hüppekombinesoonide tootmisega, et Eesti sportlaste võimalusi parandada. Hüppekombinesoone hakkas Hein valmistama 2003. aastal. Varasemalt kasutasid meie koondislased Saksamaal standardi järgi valmistatud kombesid.

"Kuna siis olid juba regulatsioonid, mõõtudele ja kõigele muule. Tulid pigem mõõtudele mittevastavad, siis oli neid vaja kogu aeg parandada. Tekkis mõte, et miks me neid kogu aeg peame parandama, lihtsam oleks hakata ise õmblema," ütles Hein saates "Spordipühapäev".

Alguses valmistas Hein oma firmas kombinesoone Eesti ja ka Soome suusahüppajatele. Töö kvaliteet tekitas aga huvi mujalgi – näiteks Jaapanis. Heina õmmeldud kombesid on kandnud näiteks Noriaki Kasai, Daiki Ito, sakslane Michael Uhrmann ja Soome kuulus kahevõistleja Hannu Manninen. Standardmõõtudega kombesid valmistas Hein veel paari aasta eest.

Kombinesoonidest pole kunagi varem nii palju räägitud, kui nüüd, sest 8. märtsi õhtul said Norra suusahüppajad Trondheimi MM-i suure mäe lõppvõistlusel disklahvi. Norra koondis oli kombinesoonidega manipuleerinud ning õmblusi tugevdanud ja koondise spordidirektor Jan-Erik Aalbu tunnistas, et tegemist oli tahtliku pettusega.

Skandaal arenes edasi ning lõpuks määras rahvusvaheline suusaliit (FIS) viiele Norra hüppajale võistluskeelu, lisaks said keelu koondise peatreener Magnus Brevig, abitreener Thomas Lobben ja koondise rätsep Adrian Livelten.

Järgnenud nädalatel rääkisid aga mitmed endised võistlejad ja taustajõud, et petmist on suusahüpetes olnud juba algusest peale. Kohati võis tekkida mulje, et säärased petmised ongi lahutamatu osa suusahüpetest.

Hein rääkis Vikerraadiole, et regulatsioone hakati kehtestama 1994-95 hooajast ning toona oli reegleid vähe. Aastatega on aga ala teinud suure arengu, mis on toonud kaasa ka laiendusi reegliraamatusse.

"Küsimus ongi nüüd selles, et kõik on piiri peal. Mäng käib lubatu ja lubamatu piiri peal. Kas sa lähed üle piiri või jääd normidesse? Kombenisoonireegleid tuleb kogu aeg juurde, aga keegi ei keela sul arendada kombinesooni, mis on reeglitepärane. See Trondheimi võistlus näitas, et mindi reeglite vastu kombinesooni õmmeldes," rääkis Hein.

"Üks asi on see, et õmmelda kombe määruste päraselt, see on raudne reegel ja peaks kehtima. Teine asi on ümbermõõdus. Ma ei taha öelda, et kõik suusahüppajad petavad, see on karm sõna. Ma ei taha öelda, et kõik maailma karika võistlejad petavad, seda oleks vale öelda," lisas endine suusahüppaja ning Eesti suusahüppekoondise peatreener.

"Üks on petmine, teine on [kavalus] ja oskus. See käib asja juurde," sõnas Hein.

Ta rääkis, et FIS ise on lasknud olukorra käest, sest on kehtestanud reegleid kiirelt ja neid ühtlasi sama kiirelt ka muutnud. Aga läbi ajaloo on ikka üritatud kombinesoonikontrolli üle mängid, Hein on ise kaelusekantidega parajalt mänginud. "Iga regulatsiooni juurde käib mingi arendustöö, kuidas neid kombinesoone paremaks teha. See on tore," ütles ta.

Kuid norrakate pettus on ikkagi julm, seda kinnitavad Trondheimi võistluse tulemused, mis lõpuks norrakatelt ära võeti. Olenevalt mäest võib kombinesooniga manipuleerimine tähendada 20-meetrist võitu. "See oleneb mäe suurusest, mida suurem mägi, seda rohkem võidad. Lennumäel võidad kõige rohkem," sõnas Hein.

Nüüd on džinn pudelist välja lastud ning Heina sõnul vajab FIS-i kontroll muudatusi. "Üks võimalus oleks selline, et kui praegu teostavad mõõtmisi ja kontrolli ainult FIS-i ametnikud, siis seal peaks olema sõltumatu komisjon. Neid võiks olla rohkem, mitmelt maalt. Et ainus üks FIS-i ametnik ei määra, mis kombinesooniga võid hüpata," pakkus ta välja.

"Siis kui kontrollitakse kombinesoonid ära, saavad sertifikaadi. Siis on võimalus, et FIS hoiab neid enda käes. See on üks võimalus, keegi kombinesoone vahepeal korrigeerida enam ei saa," lisas ta.

Suusahüpped on aga täpsuse mäng ja hüppajate kehamõõdud võivad kiiresti muutuda. "Kuna on tegemist MK-sarja võistlejatega, väljakasvanud sportlastega, neil võib muutuda vöömõõt, mis muutub igal inimesel kogu aeg. Pead ise hoidma selle mõõdu balansis, seda tehakse praegu ka. Tihtipeale on tuul ja hüpped lükatakse edasi. Siis hüppaja mõõdab enne torniminekut ära ja kui jääb puudu, siis sööb-joob midagi juurde," ütles Hein.

"Selge on see, et mingid otsused tuli teha, kui sellised asjad välja tulid. Ma arvan, et tänu sellele võetakse asi rohkem käsile ja asjad lähevad selgemaks. Ka FIS-i poolt. Siiamaani oli nii, et FIS-i kontrollis oli palju enda suva järgi. Kas ta lasi kombe läbi või teinekord öeldi, et seekord läheb läbi, aga järgmine kord tee korda," lisas ta. "Tuleks võtta jäigemalt ja kõigil ühtemoodi. Siis oleks asi palju võrdsem."