Alaver astub dopingu tarvitamisele kallutamises süüdistatuna kohtu ette ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1571727960000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Riigiprokuratuur saatis Harju maakohtusse kokkuleppemenetluses kriminaalasja, milles süüdistatakse 65-aastast endist Eesti meeste suusakoondise treenerit Mati Alaveri dopingu tarvitamisele kallutamises.

Alaverile esitati süüdistus nelja tema treenitud sportlase dopingu tarvitamisele kallutamises. Juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni sõnul käsitleb süüdistus Alaveri tegevust aastatel 2016–2019. Prokuröri ja Alaveri vahel sõlmitud kokkuleppe sisu ega süüdistuse täiendavaid üksikasju prokuratuur enne kohtuistungit ei avalda.

"Ma ei ole valmis kommenteerima," ütles Alaver ERR-ile telefonitsi.

Alaveri kaitsja, vandeadvokaat Aivar Pilv ütles ERR-ile, et ka tema ei saa praegu kokkuleppe täpsemaid asjaolusid kommenteerida ning seda on temalt palunud ka Mati Alaver.

"Siin vajavad mitmed erinevad küsimused täpsustamist, selgitamist ja ka täiendavat informatsiooni. Ma arvan, et see võtab aega kaks, kolm nädalat, mitte kiiremini, siis võib-olla on pilt selgem," ütles Pilv.

ERR-i küsimusele, kas see kokkuleppemenetlus on Mati Alaveri jaoks tulemus, millega ta on rahul, vastas Pilv: "Kõigepealt tuleb kokkuleppemenetluse puhul arvestada seda, et kokkulepe jõustub siis, kui kohtus on see kinnitatud ja süüdistatav on jäänud selle kokkuleppe juurde. Kas ja millisel määral kokkulepe kedagi rahuldab, see on alati hinnanguline küsimus ja oleneb, mis vaatenurgast vaadata. Kokkulepe on alati mingite asjaolude kompromiss."

Rahvusvaheline uurimine

Taavi Pern tunnustas rahvusvahelist koostööd tõendite kogumisel ning infovahetust Austria ja Saksamaa kolleegidega, mis andis kriminaalasja jaoks olulisi materjale ning võimaldas asja kohtusse saata. Eesti prokuratuurile teadaolevalt jätkub kriminaalmenetlus Austrias ja Saksamaal, kus on karistatav ka dopingu tarvitamine.

Kuigi Eestis toimunud kohtueelne menetlus keskendus dopingu tarvitamisele kallutamisele, loodab prokuratuur, et selle menetluse läbiviimine aitab kaasa ühiskonnas käivitunud debatile spordi aususe ning dopingu tarvitamisega kaasnevate võimalike ohtude kohta.

"Tippsportlased on eeskujuks kõigile spordiga tegelejatele, nii lastele, harrastajatele kui ka teistele tippsportlastele. Keelatud võtete kasutamine ei mõjuta seega mitte ainult konkreetseid sportlasi, vaid võib avaldada oluliselt laiemat mõju. Dopingutarvitajad riskivad enda elu ja tervisega, dopingu tarvitamisele kallutamine võib halvimal juhul põhjustada teise inimese tervise raske ja püsiva kahjustamise või isegi surma," lisas Pern.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul oli selle juhtumi puhul oluline koguda ebaseadusliku tegevuse kohta võimalikult palju teavet. Eesmärk oli tuvastada seotud isikud, nii dopingu tarvitajad kui võimalikud dopingu tarvitamisele kallutanud inimesed ning nende roll.

"Toimingutega koguti piisaval määral tõendeid, et esitada suusatreenerile kahtlustus dopingu tarvitamisele kallutamises." Ombler avaldas lootust, et see uurimine annab laiema sõnumi nii sportlastele, treeneritele kui ka spordiorganisatsioonidele, et võistlussport peab olema aus.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa loodab, et Eesti suusasport saab ennast pärast dopinguskandaali uuesti üles ehitada.

"Iga halb asi on ka õpetamiseks hea. Kui halb asi on toimunud, siis me ei saa silmi kinni panna, et seda ei ole olnud ega seda heaks kiita ega sellele hinnangut anda. Aga kindlasti on ta ära märkinud Eesti suusatamise nullkoha ja sealt saab ainult ülespoole minna. Muu sport sellega kannatanud ei ole," kinnitas Sõõrumaa "Aktuaalsele kaamerale.

Harju maakohus arutab sõlmitud kokkulepet kinniste uste taga 14. novembril. Alaveril on veel võimalus ka kokkuleppest loobuda.

Kolm suusatajat tarvitasid dopingut

Tänavu märtsis pidas politsei riigiprokuratuuri alustatud dopingutarvitamise kriminaalasja raames Eesti suusakoondise kunagise treeneri Alaveri menetlustoiminguteks mõneks tunniks kinni.

Riigiprokuratuur alustas dopingu tarvitamisele kallutamise osas kriminaalmenetlust, selgitamaks välja, kas möödunud talvel Seefeldis toimunud suusaalade MM-i ajal avalikkuseni jõudnud info selle kohta, et kolme Eesti suusatajat kallutati dopingut tarvitama, viitab kuriteo toimepanemisele.

Kriminaalmenetlus alustati karistusseadustiku paragrahv 195 järgi, mis näeb karistusena dopingu tarvitamisele korduvalt kallutamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Alaver tunnistas märtsis ERR-ile antud intervjuus, et andis veredopinguga vahele jäänud Karel Tammjärvele Saksa spordiarsti Mark Schmidti kontaktid, kuid lükkas samas tagasi väite, nagu ta oleks dopingu tarvitamist tolereerinud.

Pärast Tammjärve ja Andreas Veerpalu kinnipidamist Seefeldi MM-il tunnistas veredopingu tarvitamise üles ka Algo Kärp, misjärel tunnistas Alaver pressile, et edastas ka Kärbile Schmidti kontakti. Väidet, nagu oleks dopingut tarvitanud ka Andrus Veerpalu, on Alaver korduvalt eitanud. 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: