EOK president Urmas Sõõrumaa avaldas reedel ERR-ile antud intervjuus arvamust, nagu oleks dopingu kasutamise põhjuseks sportlaste vähene haridus. "Sportlane on sportlane, tihtipeale jääb ju kooliharidus lünklikuks ja tea, paljukest seda oma mõtlemistki on," kommenteeris tuntud ettevõtja. Sotsiaalmeedias arvamust avaldanud Kangert Sõõrumaaga ei nõustunud.

"Sportlane Tammjärv, see selgema väljaütlemisega ja meediast paistab, et igati adekvaatselt maailma tajuv mees, tegi kaalutletud, külma ja sirgjoonelise otsuse. Moraalses plaanis ja teistele antud lubaduste ning ootuste rägas oli see otsus ääretult vale, kuid tema jaoks tollel hetkel mingil moel õigustatav. Nähtud vaev ja tulemused ei käinud aastaid kokku ja egoistlik sportlasehing tundis, et peab kiiremas korras midagi ette võtma, kuni veel vanus sportida lubab. Muu maailm liikus suuskadel lihtsalt järjest kiiremini. Konkurendid, kes 7-8 aastat varem jõukohaste vastastena veel tundusid, olid märkamatult saanud tšemponideks, kui meie poisid jäid endiselt vaid statistikaks valgel paberil," kirjutab Kangert.

"Miks sai paheline kiusatus arukast mehest võitu? Mina arvan, et üheks põhjuseks oligi nurkasurutuse tunne, et midagi paremaks samamoodi jätkates ei lähe, lõhu trenni vanaviisi või rohkemgi. Uutviisi teha keegi ei oska, taha või sellesse usu. Ikka see sama vana pime mantra: "Vähe tunde, rokem tuleb trenni teha". Kes meist seda soovitust poleks spordiuudiseid lugedes ise mõelnud? Sportlik talent peaks hilistes 20ndates juba ammu avaldunud olema, seega ande peale enam loota ei saanud. Märkusena pean ütlema: usun, et meie treeningmetoodikad üldiselt on ajast maha jäänud."

"Ilmselt tundus veredoping (väidetavalt juba varastest 70ndatest kergejõustikus kasutatud praktika) meestele ka piisavalt ohutu, et mitte tervist rikkuda, vahele jääda ja enda napi moraaliga samas liigsesse vastuollu minna (EPO, steroidid, kasvurhormoon jne kõlavad metsiku "keevitamisena" väikese verekotikese kõrval)."

"Ärge unustage, et sportlane on kõigest inimene oma nõrkuste, kavaluste, ahnuse ja isekusega. Siin ei ole mingit vahet, kas me vaatame gruppi ettevõtjaid, arste, õpetajaid, poliitikuid, ehitajaid või antud näitel lahkame sportlasi. Igal elualal on neid, kes nuputavad viise, kuidas teisi ära kasutada ja konkurentide arvelt rohkem tulu lõigata. Kas enda äri mustalt ajada, kui teised täpselt sama teenuse või kauba pealt makse maksavad, on eetilisem, kui sportlasel oma keha keelatud võttega turgutada? Mõned teevad seda edukamalt, ajavad oma mahhinatsioone peenelt ja läbimõeldult, ning tegude tagamõtted pole kõrvalseisjatele koheselt arusaadavad. Teised, kel aega vähem ja saavutusvajadus suurem, riskivad rohkem."

"Lõpetuseks, Urmas Sõõrumaa sai ka sõna: "Sportlane on sportlane, tihtipeale jääb ju kooliharidus lünklikuks ja teab palju seda oma mõtlemistki on". Ei nõustu, hoopis mul on piinlik."