Debatil osalesid Kristina Kallas (Eesti 200), Heino Märks (EKRE), Marko Kaljuveer (Isamaa), Mihhail Kõlvart (Keskerakond), Jüri Jaanson (Reformierakond), Piret Hartman (Sotsiaaldemokraadid).

Viimastel nädalatel on pakkunud kõvasti kõneainet Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) avaldus, et Venemaa ja Valgevene sportlased tuleks tasapisi rahvusvahelisele areenile tagasi lubada ning räägitud on ka nende pääsemisest olümpiamängudele neutraalsete sportlastena.

 Esmaspäeval liitus kultuuriminister Hartman 34 riigi spordiministrite ja kõrgemate ametnike ühisavaldusega, milles rõhutatakse, et Venemaa ja Valgevene sportlaste täielik naasmine rahvusvahelisse sporti on agressorriikide endi kätes ja sõltub nende algatatud sõja lõpetamisest.

Ühisavalduses märgitakse, et Venemaa agressioon Ukrainas jätkub ning olukord on alates 2022. aasta veebruarikuust ainult halvenenud. Ministrid rõhutatavad, et solidaarsusest Ukraina sportlastega, kelle spordirajatised on hävitatud, kes on pidanud riigist lahkuma või kellest mitmed on Ukrainat kaitses kaotanud oma elu, ei ole põhjust loobuda Venemaa ja Valgevene sportlasi taunivast hoiakust. "Venemaa rikkus oma valikute, tegevuse ja jätkuva sissetungiga Ukrainasse olümpiarahu, mida ÜRO Peaassamblee on alates 1993. aastast toetanud," märkisid ministrid avalduses.

EOK debatti juhtinud Urmas Vaino uuris samuti kõikidelt osalejatelt, milline on selles küsimuses nende seisukoht.

"Tahaks väga loota, et Venemaa ja Valgevene sportlased ei pääse Pariisi olümpiale. Kõik võib veel muutuda, Pariisi linnapea ka juba mainib, et pole Venemaa ja Valgevene sportlased oodatud," ütles Kaljuveer. "Kuidas käituda? Igatahes erakond ei saa öelda, et [Eesti] ei lähe [olümpiale], EOK teeb selle otsuse ise. Ükski poliitik ei saa öelda seda. Aga peame lootma ja tegema sellist tööd, et esiteks see sõda lõppeks ja teiseks, et venelased ja valgevenelased ei saaks olümpiale."

"Seda situatsiooni tuleb ennetada," arvas Märks. "Kui ROK otsustab, et lubab Venemaa ja Valgevene Pariisi olümpiale, tuleb teha Euroopa Liidule ettepanek nimetada ROK terrorismi toetavaks organisatsiooniks."

"See küsimus on ju palju laiem ja valusam," alustas Kõlvart. "Juba praegu meie sportlased ei saa osaleda MM-il, kuhu pääsevad Venemaa sportlased. Ma räägin praegu poksist. Sellised juhtumid võivad korduda ka teiste spordialade puhul. Sellest ju sõltub tegelikult spordialade finantseerimine. Kui pole tippvõistlustelt tulemusi, ei ole ka koefitsiente ja sellest sõltub rahastus."

"Tuleb konkreetselt öelda, kas osaleme või ei osale," jätkas Kõlvart. "Minu isiklik arvamus sportlase ja treenerina, et sportlasi ei tohi karistada. Sport on sportlastele, mitte poliitikutele."

"Sport ja poliitika on väga tihedalt seotud, selles sõjas on absoluutselt kõik valdkonnad," ütles kultuuriminister Hartman. "EOK teeb otsuse ja ma olen sellega täiesti nõus. Kuidas reageerime? Oleme reageerinud, olen koostöös teiste spordiministritega teinud kõik selleks, et Valgevene ja Venemaa sportlased ei jõuaks olümpiamängudele ja usun, et oleme väikese Eestina selle jaoks juba väga palju teinud."

Kui aga Venemaa ja Valgevene peaksid olümpiale pääsema, kes otsustab, kas Eesti osaleb või peaks olümpiat boikoteerima? "See on EOK otsus," vastas Hartman.

Kuuel olümpial osalenud ja kaks olümpiahõbedat võitnud endine sõudja Jüri Jaanson ütles, et praegu on veel vara arutada, mida peaks Eesti tegema, kui ROK lubab venelased ja valgevenelased olümpiale. "See küsimus on natuke varajane. Mul on au olnud osaleda olümpial. Praegu peab keskenduma sellele, et agressorriigid ja nende käsilased jääksid olümpialt eemale. Selle nimel on valitsus, kultuuriministeerium ja EOK teinud head tööd ja peavad edasi tegema," hindas Jaanson. "Teine asi, kui siiski peaks jõudma kunagi sportlasteni, siis seda otsust, kuidas käituda, ei saa teha ilma olümpiakoondist kaasamata. Koondis peab saama enda arvamuse öelda ja siis saab mõelda, kuidas edasi minna. Mitte teha nii, kuidas tegi Läti, et pani oma sportlased fakti ette."

"Olen enam-vähem kindel, et neid agressorriikide sportlasi ikkagi olümpiale ei lasta," arvas Kallas. "Aga kui lastakse, kes peaks selle otsuse tegema? Ükskõik, kes selle otsuse lõpuks teeb, aga ma arvan, et moraalselt ei ole Eestil võimalik olümpial osaleda, kui seal osalevad agressorriikide sportlased. Sõbrad, elud on mingil hetkel tähtsamad kui sport."