Rahvusvaheline olümpiakomitee on jõudnud pärast kõnelusi liikmesriikide ja rahvusvaheliste alaliitudega seisukohale, et Venemaa ja Valgevene sportlased tuleks lubada kindlate tingimuste täitmisel tagasi rahvusvahelisele areenile. Läti olümpiakomitee LOK president Žoržs Tikmers on juba kinnitanud, et praeguses olukorras, mil Venemaa jätkab sõjategevust Ukrainas, ei pea Läti võimalikuks koos Venemaa ja Valgevene sportlastega 2024. aasta Pariisi olümpiamängudel osaleda. EOK seisukoht on, et Eesti olümpiamänge ei boikoteeri.

"Ei tasu asjadest ette rutata," rääkis nüüd kettaheite maailmameistri Kristjan Cehi treenerina tegutsev Kanter teisipäeval "Ringvaates". "Esimese hooga on välja käidud erinevad boikotimõtted, aga kui mõtleme laiemalt, siis 2020. aasta OM nihkus edasi pandeemia tõttu, nüüd on sõjateema: sportlase jaoks on neli aastat väga pikk aeg. Kui keegi on oma tipus, siis mõelda, et ta peaks mängudelt eemale jääma, oleks see väga suur löök tema karjäärile. Mina seda otsust sportlaste eest ära ei teeks. Iga sportlane peaks saama ise otsustada. On selge, et kogu see protsess on väga komplitseeritud ja häid lahendusi ei ole, aga praegu on pall pigem rahvusvaheliste alaliitude käes."

Kanter võitis Eestile olümpiakulla 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel, millele eelnesid Hiina erinevate inimõiguste rikkumiste, õhukvaliteedi jm tõttu samuti boikotijutud.

"Mäletan, et nii mõnigi poliitik kui lugupeetud kultuuritegelane võttis Pekingi olümpia eel väga aktiivselt sõna sel teemal, et Eesti peaks Pekingi OM-i boikoteerima ja see minus väga suurt rõõmu ei tekitanud," meenutas Kanter. "Praegu on meil olümpiani veel üle aasta minna, ärme sportlaste keskendumist ja motivatsiooni erinevate loosungitega mõjuta. Siin on veskitel palju jahvatada, poliitikutel palju toimetada. Praegu mina küll ei tahaks sportlastele sellist sõnumit saata, et teie viimaste aastate ettevalmistus jääb realiseerimata. Anname aega, anname teistele inimestele võimaluse leida parimaid lahendusi ja aeg näitab," lisas Kanter.

"Need vene sportlased ei peaks sinna saama," toonitas "Ringvaates" Eesti olümpiakomitee peasekretäri Siim Sukles. "Üks asi on see, mida meie sportlane tunneb, kui ta peab seal kätt suruma või patsu lööma; mõelge ka selle peale, mida tunnevad pealtvaatajad, kui areenile astub Venemaa esindaja, kui me veel teame, et ta tegelikult on Vene sõjaväe palgal. See on veel hullem moraalne pinge, mida pannakse väga paljudele peale. See pusle pole mitte ainult hiigelsuur, ta koosneb kümnest korrusest. Ütlen veelkord: õnneks on veel aega."