"Ma tahan kõigepealt öelda, et toetan Ukraina rahvast, kes kaitseb ennast ja oma riigi ühtsust Venemaa valitsuse poolt algatatud sõjas," vahendab Delfi Embrichi intervjuud venekeelsele Delfile. "Loomulikult ei peaks Venemaa lipp – agressori lipp – olema rahvusvahelistel võistlustel. Aga kõik Venemaa elanikud ei toeta agressiooni. Me ei saa unustada, et ka nemad on sõja ohvrid. Nii Ukraina elanikke kui ka Venemaa inimesi, kes on režiimi ohvrid, tuleks minu arust aidata."

"Ühest küljest olen poolt, et sportlastel, kes toetavad avalikult Ukrainat (Andrei Rubljov, Darja Kasatkina ja olen kindel, et ka paljud teised, mitte ainult tennisistid) ja nendel, kes ei astu sõja kaitseks välja, lubatakse võistelda. Teisest küljest, ma ei tea, kuidas Ukraina sportlased sellesse suhtuvad," jätkas Embrich.

Küsimusele, kas Eesti ja teised riigid peaksid olümpiamänge boikoteerima, kui Venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda lubatakse, vastas Embrich: "Usun, et spordi ja olümpialiikumise missioon on ühendamine. Riikide või spordialaliitude juhid ei peaks sportlaste eest otsuseid tegema. Sportlastest ei tohi teha patuoinaid."

* * *

Eelmisel nädalal pidas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) kõnelusi oma liikmetega, rahvusvaheliste alaliitudega, rahvuslike olümpiakomiteedega ning sportlaste esindajatega, peamiseks teemaks oli Venemaa sõjategevus Ukrainas.

ROK kirjutas eelmise nädala kolmapäeval, et enamik kõnelustes osalenutest nõuavad "pühendumist olümpialiikumise ühendavale missioonile" ning kutsuvad üles austama "kõigi sportlaste õigust olla koheldud ilma diskrimineerimiseta".

"Valitsused ei tohi otsustada, millised sportlased tohivad võistlustel osaleda ja millised mitte; ühtki sportlast ei tohiks võistlemast keelata ainult tema passi alusel," tõi välja ROK, lisades, et edaspidi tuleb lähemalt uurida viise, mille alusel kõnealustel sportlastel oleks võimalus taas võistlema pääseda.

Eesti olümpiakomitee hinnangul on samm liiga ennatlik. "ROK on rääkinud sellest alates maist, et Vene ja Valgevene sportlased peaksid naasma spordiellu. Selge on see, et nad millalgi tulevad," lausus EOK peasekretär Siim Sukles. "Teema on lihtsalt selles, et millal ja missugustel tingimustel."

"Praegusel hetkel on EOK endistviisi seisukohal, et see kõik toimub liiga vara. Ehk tegelikult nad võiksid naasta spordiellu alles siis, kui Ukraina ja Venemaa vahel on sõlmitud rahuleping."

"Aga kui rahvusvahelised alaliidud otsustavad, et Vene ja Valgevene sportlastele on pääs olümpiale avatud, siis mis ikka teha," lisas Sukles. "Me proovisime, aga nagu väiksele riigile kohane, kaotasime. Aga vähemalt magame hästi, sest meie südametunnistus on puhas."

Läti olümpiakomitee teatas, et kui venelased ja valgevenelased olümpiale lubatakse, siis lätlased neil olümpiamängudel ei osale. EOK presidendi Urmas Sõõrumaa sõnul on Eesti seisukoht olnud, et boikott on viimane võimalus, sest sellega karistatakse sportlasi. EOK eesmärk on viimase võimaluseni seista enda sportlaste eest. "Boikotid ei ole tegelikult kuhugi viinud," rääkis Sõõrumaa ETV saates "Esimene stuudio". "Fantaseerime, et satubki nii, et ongi osad Vene sportlased mingite kadalippude all saanud neutraalse lipu alla. Las see jääbki nende olümpiamängude märgiks."

"Ärme unusta, et peaaegu enamik Vene sportlastest, kes pjedestaalile pääsevad, on armeesportlased ja saavad võidu puhul tärni juurde. See on absurdne olukord. Pigem nad jäävad mõned ise sinna tulemata," rääkis Sõõrumaa.

Kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter rääkis ETV saates "Ringvaade", et olümpiamängude boikoteerimine oleks tippsportlase karjäärile väga suureks löögiks ning iga sportlane peaks saama ise otsustada, kas võistlustele sõita või mitte.

"Esimese hooga on välja käidud erinevad boikotimõtted, aga kui mõtleme laiemalt, siis 2020. aasta OM nihkus edasi pandeemia tõttu, nüüd on sõjateema: sportlase jaoks on neli aastat väga pikk aeg. Kui keegi on oma tipus, siis mõelda, et ta peaks mängudelt eemale jääma, oleks see väga suur löök tema karjäärile," arutles Kanter. "Mina seda otsust sportlaste eest ära ei teeks. Iga sportlane peaks saama ise otsustada. On selge, et kogu see protsess on väga komplitseeritud ja häid lahendusi ei ole, aga praegu on pall pigem rahvusvaheliste alaliitude käes."