Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse täpselt aasta tagasi on Venemaa ja Valgevene sportlased üksikute eranditega rahvusvahelisest spordist eemal olnud. Kuu aega tagasi teatas aga ROK, et enamik olümpialiikumise osapooltest, kaasa arvatud sportlased, on nõus lubama Venemaa ja Valgevene sportlastel naasta rahvusvahelistele areenidele. Lisaks teatas ROK, et uurib võimalusi, kuidas saaksid Venemaa ja Valgevene sportlased neutraalsetena olümpiamängudele võistlema.

Eesti liitus sel nädalal 34 riigi spordiministrite ja kõrgemate ametnike ühisavaldusega, milles rõhutatakse, et Venemaa ja Valgevene sportlaste täielik naasmine rahvusvahelisse sporti on agressorriikide endi kätes ja sõltub nende algatatud sõja lõpetamisest. Ühisavalduses märgitakse, et Venemaa agressioon Ukrainas jätkub ning olukord on alates 2022. aasta veebruarikuust ainult halvenenud. Ministrid rõhutatasid, et solidaarsusest Ukraina sportlastega, kelle spordirajatised on hävitatud, kes on pidanud riigist lahkuma või kellest mitmed on Ukrainat kaitses kaotanud oma elu, ei ole põhjust loobuda Venemaa ja Valgevene sportlasi taunivast hoiakust. "Venemaa rikkus oma valikute, tegevuse ja jätkuva sissetungiga Ukrainasse olümpiarahu, mida ÜRO Peaassamblee on alates 1993. aastast toetanud," märkisid ministrid.

Avalduses toonitati, et Venemaal ja Valgevenes on sport ja poliitika tihedalt põimunud. "On küsitav, kui teostatav on Venemaa ja Valgevene olümpiasportlaste võistlemine neutraalsetena, kui neid rahastab ja toetab riik," märkisid ministrid.

Samuti toodi esile tugevaid sidemeid Venemaa sportlaste ja sõjaväe vahel. "Kuni neid probleeme ning "neutraalsuse" mudeli selguse ja detailsuse puudumist ei käsitleta, ei nõustu me sellega, et Venemaa ja Valgevene sportlased tuleks tagasi võistlustele lubada. Võttes arvesse Rahvusvahelise Olümpiakomitee seisukohta, et lõplikke otsuseid pole tehtud, kutsume neid tungivalt küsimustega tegelema ning oma ettepanekut vastavalt läbi vaatama," rõhutasid allakirjutanud.

Zantaraia kirjutas portaalis insidethegames avaldatud blogis, et ROK-i seesugune hoiak toetab nende riikide huve, keda nad on ise olümpiarahu rikkumises süüdistanud. Lisaks lükkas Zantaraia tagasi ROK-i väite, nagu oleks enne jaanuarikuist avaldust konsulteeritud ka Ukraina sportlastega. "See, kuidas ROK töötab selle nimel, et Venemaa ja Valgevene sportlased saaksid rahvusvahelisse sporti naasta, on karm märk sellest, et nad mitte ei toeta nende riikide sportlasi, vaid propagandamasinat, mis kasutaks sportlaste edu enda huvides ära," kirjutas endine judoka Zantaraia, kes on Gruusias sündinud, kuid põgenes viieaastasena Abhaasia sõja ajal perega Ukrainasse.

"Meile pole antud võimalust rääkida ROK-i sportlaskomisjoniga, meil pole nendega ühtegi kohtumist olnud. Kuidas nad saavad siis öelda, et räägivad kogu maailma sportlaste eest, kui nad pole ukrainlastega suhelnud?" imestas Zantaraia. "Kuidas on Ukraina sportlaste õigused kaitstud?"

2009. aastal judos kaalukategoorias -60 kg maailmameistriks tulnud ja karjääri jooksul veel viis MM-medalit võitnud Zantaraia ütles, et venelased võiksid 2024. aasta Pariisi olümpial võistelda pagulaste olümpiakoondise ridades – juhul kui nad on avalikult sõja vastu sõna võtnud ning kodakondsusest loobunud.

Aasta aega kestnud sõjas on Ukraina valitsuse andmeil elu kaotanud enam kui 230 Ukraina sportlast, treenerit ja taustajõudu, 15 on haavatud, 28 on vangistatud ja neli on kadunud.