Sukles: Venemaa sportlaste areenile naasmise vastu on Euroopas 11 riiki
Rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) sõnul on enamik olümpialiikumise osapooltest, kuhu kuuluvad ka sportlased, nõus sellega, et Venemaa ja Valgevene sportlased saaksid naasta rahvusvahelistele spordiareenidele. Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles käis Vikerraadio saates "Uudis+" sellest lähemalt rääkimas.
"Eelmise nädala neljapäeval oli videokonverents Thomas Bachi juhtimisel, kus osalesid kõik olümpiakomiteede esindajad. Eilne avaldus, mis avalikuks tuli, oli arusaadav eelmisel nädalal," ütles Siim Sukles.
Suklese sõnul on Venemaa ja Valgevene sportlaste spordiareenile naasmise vastu Põhja-Euroopa, Skandinaavia ja Balti riigid.
"Tegelikult on avalikult Venemaa ja Valgevene sportlaste naasmise vastu olnud ainult 11 euroopa riiki, Eesti nende hulgas," lisas Sukles.
Suklese sõnul muutub sõjakoldest kaugematel olevatel riikidel arusaam sõjast ja selle jubedusest udusemaks.
"Need riigid, kellel on piir Valgevene või Venemaaga või kellel on olnud võimalus olla Nõukogude Liidu tingimustes, me tegelikult tajume, mis on spordi osa Venemaa ja Valgevene kultuuris ja kõik need riigid on väga selgelt öelnud, et enne, kui pole sõlmitud rahulepingut Venemaa ja Ukraina vahel, ei ole ühelgi Venemaa ja Valgevene sportlasel õigus tulla spordiareenile tagasi. Paraku on fakt see, et mida kaugemal oled sõjakoldest, seda udusemaks arusaam läheb. Mis seal salata, teistel kontinentidel ei saada üldse aru, mis see sõja point on. Nende jaoks sõdivad kaks slaavi riiki ja see ei peaks üldse sportlast mõjutama," kommenteeris Sukles.
Peamised kaks spordiala, kus Venemaa ja Valgevene sportlased osaleda saavad, on tennis ja ralli.
"Need kaks alaliitu on aasta aega lasknud valgevenelasi ja venelasi oma võistlustele. Suurem osa alaliite ei ole seda teinud, kuna ROK oli sõja alguses märtsis väga jõuline, öeldes, et nendel sportlastel ei ole kohta spordivõistlustel. Praegu viimane poolaasta on see karm suhtumine muutunud. Nendes rahvusvahelistes alaliitudes, kus muu maailma osatähtsus juhtimises on suurem kui Euroopal, seal kindlasti selliseid lõdvendusi tuleb. Me näeme neid Valgevene ja Venemaa sportlasi kahjuks enne sõja lõppu võistlustel," sõnas Sukles.
2024. aasta Pariisi olümpiamängudeni pole palju jäänud ning Suklese sõnul on Venemaa ja Valgevene sportlaste olümpial osalemise või mitte osalemise puhul võimalikud kolm stsenaariumit.
"ROK võtab suuremad rahvusvahelised alaliidud ette ja hakatakse läbi käima eetilisi ja majanduslikke aspekte. 2024. aasta suveolümpia pole kaugel ja käiakse läbi kõikide suvealaliitudega, kellel on omad alad Pariisi olümpial. Seda on raske ette ennustada, mis sealt tuleb. Variandid on see, et Venemaa ja Valgevene ei osale üldse Pariisi mängudel või siis osalevad osadel aladel või siis osalevad kõikidel aladel. Kolm stsenaariumit on võimalik," ütles Sukles.
Viimastel aastatel on palju nähtud ka seda, et Venemaa sportlased saavad võistelda, kuid mitte oma riigilipu all.
"Minu meelest see valge särk ja mitte oma lipu all esinemine ei mõjuta mitte kedagi. See on liiga pehme ja ajalugu näitab, et see ei toimi. Meie 11-12 riiki, kes siin Põhja-Euroopas, Skandinaavias ja Baltikumis on, on seda meelt, et enne kui see sõda ei ole lõppenud, ei ole neil kohta," ütles Sukles.
Toimetaja: Janno Joala