Ralf Tribuntsov: eesmärk on jõuda MK-etappidel poodiumile
Kohtla-Järvel toimuvatel Eesti ujumise karikavõistlustel on kahel esimesel päeval näidanud parimat hoogu Ralf Tribuntsov. Septembrikuus 30-aastaseks saanud ujuja valmistub oktoobri teises pooles toimuvateks maailma karika etappideks ja detsembrikuisteks maailmameistrivõistlusteks.
Kui karikavõistluste kaks esimest päeva kokku võtta, siis kuidas olete rahul?
Esimese päevaga olen rohkem rahul, ma arvan, selle 50 meetrit delfiini sain teha täpselt nii, nagu tahtsin. Tulemus 22,7 oli endal mõttes, aga 22,84ga olen ka väga rahul. Ilus ujumine.
Sinna otsa veel teates 100 krooli 47 sekundiga - oli väga sujuv. See andis väga hea enesetunde ja üldpildi.
Laupäeval seevastu lootsin 100 meetri selilidistantsil minna ikkagi uut Eesti rekordit püüdma, aga tundub, et töö on praegu päris tugev tehtud ja võib-olla tehniliselt ei ole veel päris seal, kus peaks olema. Ei ole tippkiirust. Läksin kohe alguses panema, aga kui ei ole puhanud, siis lõpp on raske. Seekord oligi lõpp raske ja ei tulnud päris seda, mida tahtsin.
50 meetrit vabalt võtsite laupäeval juba rahulikumalt?
Läksin ujumist kontrollima, sest teadsin, et pidime Garandiga saama kohad 1. ja 2. Daniel Zaitsev oli pikalt poole kehaga ees. Vaatasin korra kõrvale ja kuna ei olnud kedagi näha, lasin gaasi lõpuks lahti.
Kuidas on üldse hooajaks valmistumine läinud?
Kõik on väga hästi sujunud. Pärast Euroopa meistrivõistlusi (Tribuntsov sai juunikuus toimunud pika raja EM-il 50 m seliliujumises 8. koha - toim.) võtsin nädala puhkust. Seejärel hakkasin kohe tegema jälle. Jõudu on tulnud rohkem, olen saanud kõvasid trenne teha ja ma arvan, ma olen tegelikult väga õiges kohas. Niisugust toorest ujumist veidi on, tehniliselt on veel kõik natuke lahti, aga eks see tuleb puhkuse ja võistlemisega.
Hooaja ettevalmistusse jäi ka klubivahetus. Miks vahetasite klubi?
See oli niisugune huvitav lüke. Tegelikult tegin Keilas trenni ja Garant oli samal ajal seal laagris. Tundub, et nende klubide peatreeneritele meeldis see, mida ma teen. Klubi tegi pakkumise, et nad tahavad toetada minu sporditeed, ja kuna tippsportlasel iga kopikas loeb, oli see suhteliselt kerge otsus. Ma tegelikult väga hindan, et nad selle pakkumise mulle tegid.
Meeldib, et ma olen nüüd ühes klubis Daniel Zaitseviga, kes on ka üks Eesti tippsprinterid. Ma arvan, et äkki on nüüd koostöö tihedam, saame koos trenni teha ja utsitada üksteist. Ma arvan, see on pluss. Eesti on nii väike, et tegelikult ei ole vahet, mis klubis ujuda, ma arvan, me tegelikult hoiame kõik kokku.
Eelmise klubi ehk Kalevi ujumiskooliga läksite rahulikult lahku?
Täitsa rahulikult. Mehed mõistsid, miks see otsus mul tuli. Käin ikka igapäevaselt Kalevi ujulas ujumas. Kasutan isegi vahel nende vahendeid ja ma loodan, et see samamoodi jätkub. Nagu juba ütlesin: Eesti on väike riik, me peame kokku hoidma.
Hooaeg on pihta hakanud. Varsti tulevad lühiraja ujumises maailma karika etapid, mis toimuvad 18.-20. oktoobrini Hiinas, 24.-26. oktoobrini Koreas ja 31. oktoobrist kuni 2. novembrini Singapuris. Milliste sihtidega neile võistlustele lähete?
Arvan, et MK-l tahaksin ikkagi ühe pjedestaalikoha kindlasti võtta. Kas 50 või 100 meetri seliliujumises. 50 meetri kroolis võiksin finaalis olla.
Ehk sihid on tegelikult suured. Loodame, et saame viimase viimistluse siin nädalaga tehtud.
MK-l on kolm etappi järjest. Kas lähete kohe algusest proovima või vaatate järk-järgult?
Esimest etappi võtaks kohe nagu viimast. Kohe alguses täiega ja ega seal ei ole kaotada midagi. Iga etapiga kõik, mis on, tuleb kohe välja panna.
Ungaris 10.-15. detsembrini toimuvate maailmameistrivõistluste kohta on vist veel vara küsida?
Ma arvan küll, et maailma karikas näitab, mis saama hakkab. Pärast kolmandat MK-etappi on MM-ini kuu aega. Ehk siis on näha, mis seisus ma tulen MK-delt tagasi ja mida siis peab see kuu aega tegema. Kas peab midagi ehitama või lihtsalt hoidma.
Kas hooaja esimese poole plaanite lõpetada Eesti pika raja meistrivõistlustel, mis on detsembri lõpus Tartus?
Ma arvan, et see selgub pärast MM-i. Kuidas enesetunne on ja kui palju puhkust on vaja. Sest selleks ajaks on tegelikult päris pikk hooaeg juba seljataga ja võib-olla tuleks vahepeal korraks võistlustest eemale astuda, umbes kolmeks nädalaks või kuuks ajaks.
Juuli alguses Kohtla-Järvel toimunud Eesti lühiraja meistrivõistlustel ütlesite, et soovite vähemalt neli aastat ujuda ja järgmistele olümpiamängudele jõuda. Kas see soov on alles?
Jah. Tuli põleb sees, tiim on seljataga ja tahtmist on. Tunnen, et teeme õiget asja, praegu on tuhin sees ja tundub, et see neli aastat, läheb nagu ühe nipsuga.