Nädalapäevad tagasi Türgis toimunud paraujumise Euroopa meistrivõistlustel 50 meetri seliliujumises hõbemedali võitnud Topkin tegi seal küll oma hooaja esimese stardi, kuid aeg 44,95 kindlustas talle esimese eestlasena Los Angelese suvemängude pääsme. Kumb on talle tähtsam saavutus: EM-i medal või paralümpia pilet?

"Mõlemad on päris suure tähtsusega," vastas Topkin. "Esiteks see medal oli minu jaoks oluline sellepärast, et olen viimastel kolmedel Euroopa meistrivõistlustel suutnud medalile tulla ja eks see on ego küsimus, ma ei saa ju enda taset allapoole lasta."

"Mul on hea meel, et see medal tuli ja mul on veel parem meel, et see tuli nii korraliku ajaga, eriti arvestades, kui tühi mul tänavune hooaeg olnud on. Võib rahule jääda. Ja no olümpiapilet taskus esimese eestlasena, see on ju fantastiline loosung."

Viimasel kahel paralümpial on Topkini parimad kohad 50 meetri selilidistantsil olnud Pariisis seitsmes ja Tokyos kuues. Los Angelese poole vaatab ta suuremate lootustega.

"Olümpiamängud on ikka erilised," tõdeb ta. "Selles suhtes ma ootan seda väga suure huviga, et mul teatavasti Tokyo ja Pariisi mängud pigem läksid aia taha. Ma loodan nüüd, et third time is the charm. Äkki siis kolmas kord tuleb vähe paremini välja."

Pilet käes, saab ta täielikult keskenduda sellele, et olla kahe aasta pärast elu parimas vormis. "Ma saan võib olla mingil määral katsetama hakata, mul on see normatiiv täidetud, ma ei pea selle pärast enam muretsema," jätkas ta.

"Võib-olla saab proovida mingeid uusi treeningvõtteid, teatavasti Ralf Tribuntsov treenib väga lühikeste distantsidega - mõttekoht, kas võibolla ka proovida midagi sellist või mitte, eks aeg näita."