Eneli Jefimova kahel korral neljas. Mõlemal korral jäi pronksist puudu 0,05 sekundit. Mida sellest välja lugeda ja järeldada?

Eks Eneli on kindlasti pettunud ja ma usun, et ka ta uus treeneritetiim. Ootused-lootused, ma arvan, olid kõrgemad. Suures plaanis olid ujumised tegelikult okeid. 100 meetris isiklik rekord, 50 meetris jäi poolfinaalis natuke puudu. Stabiilsus oli päris hea, aga tiitlivõistlustel loevad medalid ja ma usun, et Eneli neid medaleid kindlasti tahtis. Eriti 50 meetris. Praegu on kindlasti pettumus.

Kas see, et tal kahel korral oli poolfinaalis parem aeg kui finaalis, on mingi näitaja?

Võib nii natuke öelda küll. Üldiselt on Eneli iga voor aina paremaks läinud. Poolfinaalid olid väga head, finaalid natuke jäid vajaka. 50 meetris võis see jääda ka sinna taha, et 50 on läinud väga tehniliseks ja kuna ta sel hooajal ei ole väga head minekut 50 sprindis näidanud, siis võib-olla see tunnetus ei olnud nii hea kui poolfinaalis. Sinna paraku need paar sajandikku jäid.

Kas sinu jaoks on sel EM-il näitajaks kohad või ajad?

Mõlemad, ütleme. Aga eks mina endise treenerina vaatan suuremat pilti. Iseenesest teeb heameelt, et 1.05 suurtega Eneli taas ujus ja 29-ga ka ikkagi poolfinaalis. Stabiilsus on saavutatud ja see tase, mis ta eelmine aasta kätte sai... eks need lootused, et see tase sel hooajal kohe tõuseb, olid meil kõigil. Need neljandad on kohad on pettumust väärt, aga LA [olümpia] suunas vaadates midagi suurt kindlasti lahti ei ole.

Kas nüüd, kus esimene Ameerika aasta on läbi ja hooaja kulminatsioon ära olnud, võime midagi järeldada selle aasta kohta skaalal õnnestumine - mitte õnnestumine?

Ma ütleks, et stabiilsus. See, mis tulemused Eneli eelmine hooaeg pikal rajal saavutas - ta suutis neid aegu korrata. Hetkel ei saa öelda, et mingi suur edasiminek oleks toimunud. Vähemalt võistlustulemuste mõttes. Treeningprotsessis ma kõigega kursis ei ole. Aga ma arvan, et kokkuvõttes esimese aasta kohta võib seda okeiks lugeda.

Kui sina vaatad nüüd Eneli ujumist, kas ta teeb silmaga vaadates midagi teistmoodi võrreldes sellega, kui ta treenis Eestis?

100 meetri Eesti rekordit analüüsisin täpsemalt. Seal nii tõmmete arvud kui tempo olid täpselt samad, mis eelmises Eesti rekordis. Seetõttu oli see rekordiparandus ka hästi väike. Peale vaadates ma hetkel midagi täiesti teistsugust ei näe. Seda Eneli ka lühiraja järel ütles, et nad ei ole suures plaanis midagi tehniliselt väga muutnud. Lihtsalt töömahud on kasvanud.

Eneli Jefimova on Eestis selles staatuses, et teda jälgitaksegi skaalal medal või mitte medal. Midagi pole teha, see on nii kõigi jaoks. Kas me loodame unustades ära, et muu maailm ujub ka?

Ma arvan, et me ei looda üle. Ma arvan, et Eneli on oma taseme sinna viinud, et ka 50 meetris tema isiklik rekord oleks toonud kuldmedali. Ma arvan, et Eneli ise teab, et ootused on sellised. Kõikidel tiitlivõistlustel läheb tema starti juba medalimõtetega. Eks loomulikult muu maailm areneb ka, aga Eneli soovib olla iga tiitlivõistlus poodiumil.

Palju mujalt maailmast konkurente juurde tuleb?

100 meetris kindlasti rohkem. Seal on Enelil vaja LA suunas teha oluliselt suurem arenguhüpe. 50 rinnulis hetkel maailmas on kuus-seitse naist, kes ujuvad alla 30 sekundi. Seal on Eneli täiesti maailma tipp, aga 100 meetris on 16 naist, kes ujuvad sinna kanti, mis Eneli praegu ujub.