Rootsi kanali SVT korrspondent Hasse Svens on teinud andmebaasi põhjal kaks dopingudokumentaali. Andmebaasis on ka ligi kahekümne Eesti sportlase kümned verenäidud. Näitudest selgub, et Andrus Veerpalu, Jaak Mae ja Kristina Šmigun-Vähi verenäidud kõikusid oluliselt edukate võistluste ja mitte edukate võistluste perioodil. Nendel võistlustel, kus võideti, tõusis hemoglobiini näit kas täpselt normi joonele või jäid napilt alla selle.

"Alati on kaks seletust, üks on see, et see on normaalsetel asjaoludel nii ja teine seletus on, et seda on tuunitud kuidagi. Ülejäänud tõendite valguses tuleb otsustada kummale poole see tegelikkus kaldub," rääkis spordibioloog Kristjan Port intervjuus Aktuaalsele kaamerale.

"Üksikust andmepunktist ei saa alati piisavalt infot ütlemaks kumb seletus on õigem. Sellepärast ei ole varem neid süüdistavalt kasutatud," lisab Port.

"Teatud mõttes ei ole läbi proovitud seda tagasi vaatelist aega, on ainult kriteeriumid proovide uuesti testimiseks. Selleks on see kümneaastane aken, aga on ka juhtumeid, kus riik ise vaatab, et sportlane on tema raha mitte sihipäraselt kasutanud ja siis võib selline tagasivaatav otsimine päris kaugele ulatuda. See sõltub kontekstist," jätkab Port. "Meie jaoks on oluline, et need inimesed, kes praegu on aktiivsed, kas nende lähiajaloos on pärit vihjeid, mis viitavad, et neis on ka varem olnud kahtlusalust. Me ei peaks endale kunstlikke piire tõmbama, vaid suhtuma ratsionaalselt sellesse olukorda."