Kahevõistluse seitsmekordne maailmameister, Saksamaa koondise treener Eric Frenzel ennustab alale väga tumedat tulevikku. Tema hinnangul hääbub Saksamaal kahevõistlus juba kahe aastaga. Teadmatust on palju, kuid teise tugeva koondise, Norra treener Jan Schmid suhtub teemasse rahulikumalt.

"Mina ei ole nii pessimistlik kui tema [Frenzel]. Kindlasti ei ole olümpiakavast väljajäämine hea uudis, aga arvan, et ala peab suutma püsida ka olümpiata. Vastasel juhul on probleem suurem kui lihtsalt olümpiakavast puudumine. Sel talvel on meil tihedam võistluskalender kui kunagi varem. Meil on MM ja rohkem võistlusi kui eales varem. Seega on meeleolu Norra koondises minu arvates hea. Sportlased ootavad toredat hooaega," ütles Schmid ERR-ile.

Suurim murekoht on Schmidi silmis hetkel hoopis rahaline pool: "FIS ja alaliidud peavad tegema valikuid, mis muudavad ala veidi jätkusuutlikumaks. Praegu on kahevõistlus väga kallis. See on kallis nii koondistele, korraldajatele kui ka noortele sportlastele. Võib-olla toob olümpialt väljajätmise otsus kaasa muutusi, mida me muidu ei teeks, ning muudab ala odavamaks ja kättesaadavamaks."

Tuleviku osas on lootusrikkad ka Eesti noored sportlased. Andrus Ilvese treenitavad 18-aastased Fred Gustavson, Karel Pastarus ja neist aasta noorem, tänavu olümpiadebüüdi teinud Ruubert Teder on kõik otsustanud kahevõistlusega jätkata.

"Me olime just hüppetrenni alustamas, kui tuli uudis, et kahevõistlus jääb olümpiaprogrammist välja. Terve trenni rääkisime, kuidas on kahju, et selline unistus meilt ära võetakse. Seal trennis oli meeleolulangus, väga ei tahtnud hüpata ega midagi teha. Aga sealt järjest kasvas tahe tagasi. Eks peast käis ikka läbi mõte, et aeg on ära lõpetada nüüd see asi, aga hetkel seda mõtet peas ei ole," avaldas Teder.

"See ikka kõigutas meid kõiki, aga ma arvan, et peale seda koosolekut, kus koos vanemate ja alaliidu juhi Kristjan Kolliga olime, on enesekindlus tagasi tulnud. Oleme rohkem kindlust saanud, et toetatakse, kui sportlasi on. Selles mõttes on minul motivatsiooni edasi teha," ütles Pastarus.

"2030. aasta olümpia ei oleks nagunii minu karjääri tipphetk olnud. Võib-olla paari aasta pärast tuleb uudis 2034. aasta kohta ja kui siis ka ei ole olümpiakavas, siis on natuke suurem mõju minule. Selle hooaja ükski eesmärk selles osas ei muutunud," selgitas Gustavson.

Rahvusvaheline olümpiakomitee teeb 2034. aasta olümpiamängude alade kohta esialgse otsuse ülejärgmise aasta alguses. Lootus pole siiski täielikult kustunud ka 2030. aasta mängude osas. Nimelt saavad prantslased korraldajatena lisada programmi veel kaks ala. Hetkeseisuga on üks koht lahtine.