"Spordis ainult tüdrukud" | Kuidas saavad naised hakkama mootorite maailmas?
Raadio 2 ja ERR-i sporditoimetuse taskuhäälingu "Spordis ainult tüdrukud" 20. osas räägivad Debora Saarnak ja Maarja Värv naistest mootorite maailmas, külas on Eesti ainus professionaalne autoralli naisekipaaž Cärolain Kariste ja Kairi Rondo.
Saates vastasid Kariste ja Rondo muuhulgas küsimustele, kuidas nad autospordini jõudsid ja kuidas küpses plaan istuda ühte autosse; milline oli teekond esimese rallini ja milline oli esimene ralli; mis on senisel teekonnal olnud kõige ägedam; miks nad sel aastal ei ole võistelnud; miks on naisi mootorimaailmas nii vähe; mille poolest erinevad naispiloodid meestest; kas nad soovitaksid mootorisporti ka teistele naistele.
"Alustasin tegelikult kuskilt kaugelt n-ö külarallidelt. Huvi on kogu aeg olnud, kuna ma olen ise Valgamaalt pärit, siis seal on olnud Jaanikese motokeskus, mis tähendab, et seda bensiinilõhna on sealt juba väiksest peale korralikult nuusutatud," rääkis Kariste. "Ja Valgast järjest läks inimesi rallisse, kes oli kaardilugeja, kes oli sõitja. Järjest rohkem hakkasid kaasas käima ja nii see huvi kasvas. ga eks alati oli teada, et seal on mingid omad takistused kindlasti iga tee peal."
Kariste sai võimaluse krosskarti sõita ja seeläbi tutvus ta ka Rondoga. "Öeldi, et üks selline hull naine on veel, kes tegelikult tahaks sõita. Ja jagati mulle numbrit, et suhelge ise ja võta ühendust ja saage hakkama. Võtsingi Kairiga ühendust. Sealt läks niimoodi edasi, et tegime selle krosskardi trennid ja sõidud ära ja siis tuli selline, ma arvan, pooleaastane paus," meenutas Kariste. "Siis võtsin ühendust, ütlesin, et tegelikult nüüd on niisugune võimalus ka, et hakkame üldse rallit sõitma, teeme midagi vinget, teeme ainult naised. Ja siis ta oli selline kõhklev, ta ikka päris pikalt ei vastanud."
Ilma kindlat vastust saamata avaldas Kariste postituse, kus kirjutas, et osaleb Rally Estonial, teadmata, mismoodi või kellega. "Siis Kairi kirjutas, et kuule, tegelikult jumala vinge, teeme ikka ära. Ja sealt hakkas see kõik kuidagi hargnema," sõnas Kariste. "Lihtsus peitub väikestes asjades, et kuskilt külarallidelt jõuda n-ö Eesti tippu ja professionaaltasemele. Tegelikult selleks on vaja kindlasti ka tahet hästi palju."
Rondo sõitis seitse aastat quadiga, aga on sõitnud ka pitbike'iga, Volgaga ringrajal ja ka kiirpaadiga. Miks siis Karistele vastuse andmine nii kaua aega võttis? "Kunagi sõitsin driftiautol kõrval ja ütlesin, et see on viimane asi, ma ei lähe mitte kunagi mitte kellegi kõrvale sõitma. Kui mina roolida ei saa, siis mina sinna sisse ei lähe," meenutas Rondo. Ja sellepärast ta ka nii kaua mõtles: "Et päriselt lähen istun kõrval? Olen terve elu ise kogu aeg võistelnud ja nüüd lähed veel mingile naisele istud kõrvale – mis ma teen seal? Esiteks, ma ei olnud kunagi kaarti lugenud, mul polnud õrna aimugi, mida see endast kujutab. See oli korraks mõtlemise koht, aga siis mõtlesin, et kui ma olen absoluutselt kõiki asju teinud. Kogu aeg ongi tulnud selliseid ootamatuseid ja see kaardilugemine oli samamoodi, et kui sa ei ole midagi sellist teinud, siis mõtled, mis seal siis on."
Kaardilugemist hakkas Rondo õppima Raigo Mõlderi käe all. "Ühe päevaga põhimõtteliselt tegi mulle kogu kaardilugemise selgeks. Mul oli temast kahju juba lõpuks, sest ma ainult raiusin, et ma ei saa aru, seda ei ole vaja, miks see nii on. Ta oli hästi selline punktuaalne, et nii, nüüd sa pead selle aja võtma, kui te jõuate sinna, siis sa pead seda jälgima. Ma ütlesin, nii palju asju või? Ma tahan sõita, ma ei viitsi!" rääkis Rondo naerdes. "Nüüd vaata kella, nüüd pane see kirja, nüüd tee seda-teist. Siis lõpuks ütlesin ka, mina ei tea, neid asju teeb piloot, mina tahan lihtsalt olla. Mina võin need asjad kirja panna ja sõita, aga mina muid asju ei viitsi tegeleda."
Milline oli teekond esimese rallini? "Palju nädalavahetusi metsas, palju kilomeetreid," nentis Kariste. "Tulime sellega välja mai lõpus ja ralli oli juba juulikuus ehk meil oli tegelikult poolteist kuud aega ettevalmistusteks. Mis on täiesti utoopiline aeg! Kui rääkisime seal Becs Williamsiga, kes on tuntud rallikommentaator, siis tema ütles ka, et esimene ralli või? Rally Estonia või? Päriselt? Te ei ole normaalsed, mis asjad endale ette võtsite? Ütlesime, et noh, miks alustada kuskilt algusest, kui alustada kohe suurelt!"
"Käsi kullas või seesamune mullas," lisas Rondo muheledes.
Pärast kindlat otsust, et Rally Estonial ollakse stardis, hakati praktiliselt igal nädalavahetusel legenditrenni tegema. "Õpetajaid oli jube palju ja lõpuks Mõlder oli see, kes tegi meile selle sama, mille järgi WRC-s sõidetakse, see oli hästi loogiline," rääkis Rondo.
Ja niimoodi harjutatigi legendi koostamist, sõideti nädalavahetusega vähemalt 1000 kilomeetrit. Enne debüüti Rally Estonial tehti ka proovivõistlus – käidi Žiguliga Kehala rajal rahvarallil. "Mõtlesime, et proovime kuskil panna nende ajavõtupunktidega ennast proovile, nendest meil polnud mingit õrna aimu ka," selgitas Kariste. "Puhas kuiv legenditrenn on asja võti alati, eks see oligi meil kõige suurem ettevalmistus enne Rally Estoniat."
Rallidebüüt algas ka kohe ootamatu apsakaga. "Esimesel päeval oli õhtune katse ja mul ei olnud ju lampi autos, sest me ei teadnud, et nii pimedas üldse läheme. Siis istun ja vaatan, et kurat, ma ei näe seda legendi, kottpime on autos," naeris Rondo. "See oli lühike linnakatse, ütlesin, et pane lõpp ise, ma ei näe enam mitte midagi! Mõtlesin, et täiesti lõpp, niimoodi siis hakkabki pihta see."
Järgmisel hommikul oli autoga tehniline probleem, aga lõpuks saadi siiski rajale ja sõideti ralli ära. "Finišisse jõuda oli ikka hea tunne. Kindlasti see kõik ei läinud ootuspäraselt, nagu Kairi juba ütles, et meil oli seal autoga mingeid probleeme, mis olid täiesti sellised vead, mis võiksid olla olemata," mõtiskles Kariste.
Kuigi neil on nüüd hulganisti ühiseid rallisid seljataga, pole nad pärast mullust Rally Estoniat rajal käinud ja praegu on tuleviku osas palju küsimärke. "Nagu öeldakse, raha paneb ratta veerema. Midagi ei ole teha, see on ikkagi nii kallis spordiala. Praegust üldist majandusseisu vaadata ka, siis see mingi väga niisugune lootustandev ei ole, aga kindlasti me püssi pole nurka visanud," kinnitas Kariste. "Mingid mõtted ikka on, et tahaks sõita, aga noh, üks asi on tahtmine, teine asi on saamine alati. Eks tuleb ise natukene tööd ja vaeva näha, siis võib-olla on veel midagi võimalik."
Ehk soov on ikka jätkata? "Jah, minul küll," kinnitas Kariste. "See vist ei lähegi ära, ma arvan," lisas Rondo. "Enne kui keegi seda mingit petrolisoolikat välja ei lõika, et sinnamaani, ma arvan, nii kaua, kui elad-hingad, siis see bensulõhn käib ikka vaheldumisi läbi. Mingi aeg juba tunned, et hakkab ärevus tulema, et saad aru, et pole ammu sõitnud või mingit sporti teinud."
Mis on miinimumeelarve, millega saaks ühe hooaja tehtud? "Eks see oleneb paljuski autost, aga selline ca 100 000," avaldas Kariste. "See on niisugune väga minimaalne ja no sinna ei ole kunagi arvestatud ka mingeid ettearvamatuid kulusid ja neid ikka võib tekkida, rallis iga sekund loeb."
Kuula kogu vestlust juuresolevast klipist, R2 kodulehelt või uuest Eesti Raadio äpist!
* * *
"Spordis ainult tüdrukud" on ERR-i sporditoimetuse taskuhäälinguvormis saade, kus naisspordiajakirjanikud vestlevad erinevatel teemadel naistega spordis ja spordist. Saatejuhid on Debora Saarnak ja Maarja Värv, helirežissöör Algis Pauljukaitis.
Kui sul on saatejuhtidele küsimusi või ettepanekuid, milliseid teemasid võiks lahata ja keda külla kutsuda, siis kirjuta meile aadressil [email protected].
Toimetaja: Maarja Värv