Nagu ikka, on paljudel aasta lõpus kombeks koostada erinevaid edetabeleid ja nii tegime seda ka. Võtsime ette Eesti naiste spordis aasta jooksul toimunu ja igaüks reastas enda esikümne, lähtudes eelkõige emotsioonidest ja juhtunu kõlapinnast. Kõikide edetabeleid kokku lüües selguski lõplik järjestus, mis mõistagi on puhtalt subjektiivne!

Kümne hulka jõudsid järgnevad teemad (vabas järjestuses):

Vehklejate draamad ja Nelli Differti pronksmedal – stabiilseim Eesti naisvehkleja oli 2023. aastal Nelli Differt, kes võitis Euroopa meistrivõistlustelt individuaalse pronksmedali, positiivse poole peale saab veel ka kanda naiskonna esikoha Vancouveri MK-etapil. Paraku jääb aastat ilmestama ka tüli erinevate leeride vahel, mistõttu Tokyo individuaalne olümpiapronks ja kuldse naiskonna ankrunaine Katrina Lehis ütles novembris, et praeguse peatreeneri Kaido Kaaberma jätkates tema naiskonnaga koos Pariisi olümpiale ei pürgi;

Kergejõustikukokteil ehk ahistamisskandaal ja edukad noorsportlased – veebruaris tuli välja uudis, et Eesti kergejõustikuliit määras kõrgushüppaja Karmen Bruusi treenerile Mehis Virule ebaeetilise käitumise ja treeneri kutsenõuete rikkumise eest tähtajatu tegutsemiskeelu, mõistagi jättis see jälje ka Bruusi hooajale. Positiivse poole pealt tegid aga mitmed noored naiskergejõustiklased hea hooaja, näiteks 16-aastane Miia Ott võitis suvel Euroopa noorte olümpiafestivalil 100 meetris kulla ja 200 pronksi, saavutas oluliselt vanematega konkureerides U-20 vanuseklassi EM-il 100 meetris kuuenda koha, püstitas järjest erinevaid Eesti vanuseklasside rekordeid. Euroopa selle aasta edetabelis on Ott kuni 18-aastaste vanuseklassi 100 meetri jooksus 11,53 sekundiga kõige kiireim sprinter; 19-aastane kõrgushüppaja Elisabeth Pihela võitis kuni 20-aastaste Euroopa meistrivõistlustel hõbeda, sai Teemantliiga etapil neljanda ning täiskasvanute MM-il 16. koha; mitmevõistleja Pippi Lotta Enok teenis kuni 23-aastaste Euroopa meistrivõistlustel seitsmevõistluses pronksmedali tulemusega 6002 punkti, juuni alguses kogus ta USA üliõpilaste meistrivõistlustel (NCAA) seitsmevõistluses 6165 punkti ning pälvis võimsa isikliku rekordiga Oklahoma ülikooli ajaloo esimese seitsmevõistluse tiitli;

Naiste jalgpallikoondise võidud ja naiste MM-i ülekanded – Eesti naiste Jalgpallikoondis sai Rahvuste liigas C-divisjonis kolm võitu, ühe viigi ja kaks kaotust ning lõpetas enda alagrupi teisena; suviselt jalgpalli naiste MM-ilt tegi ERR otseülekandeid alates kaheksandikfinaalidest, seejuures olid ülekanded esimest korda koos stuudio ja taktikalauaga;

Naiste võrkpallikoondis – Eesti naiskond võitis lõppeval aastal Hõbeliiga ja kerkis tulevaks aastaks Kuldliigasse, lisaks võõrustati Tallinnas EM-finaalturniiri alagruppi, kus küll ühtegi mängu ei võidetud, aga võideti rahva südamed;

Eneli Jefimova – äsja 17-aastaseks saanud ujujal on selja taga imeline aasta. Detsembris võitis ta lühirajaujumise EM-il esimese eestlasena kuldmedali, lisaks veel ka hõbeda; juunioride tiitlivõistlustel võitis Jefimova veel kuus medalit ja suve tipphetkeks oli kuues koht maailmameistrivõistlustel, kus ta jõudis esimest korda finaali ka olümpiadistantsil, lisaks täitis Jefimova kevadel esimese Eesti sportlasena Pariisi olümpia A-normi;

Tuuli Tomingas – laskesuusatamise MM-il tegi ta karjääri parima sõidu, lõpetades 15 km tavadistantsi kuuenda kohaga; suvel võitis Tomingas suvebiatloni MM-il kulla ja kaks hõbedat ning hea hoog kandus ka uude hooaega, kahel korral on ta saanud 11. koha ja on MK-sarja üldarvestuses 17. kohal;

Anett Kontaveidi lõpetamine – 2022. aasta juunis tegi Kontaveit Eesti tenniseajalugu, tõustes maailma edetabelis teiseks, kuid pisut rohkem kui aasta hiljem teatas ta, et on sunnitud seljavigastuse tõttu profispordist taanduma. Novembris pidas karjääri jooksul kuus WTA turniiri võitnud Kontaveit kodupubliku ees emotsionaalse lahkumismängu;

Kristin Tattar – kettagolfar tegi veel võimsama hooaja kui eelmisel aastal. Maailma esinumber võitis kokku 12 profituuri etappi, finišeeris veel neljal etapil pjedestaali teisel astmel ja hooaja jooksul õnnestus tal võita kõik neli kõrgema kategooria võistlust, jõudes esimese naise suure slämmini. Lisaks triumfeeris ta kodusel EM-il ning sügisel kaitses ka maailmameistritiitlit;

Iluuisutamise tõusud ja mõõnad – Niina Petrõkina tegi aasta vältel muudkui ajaloolisi tegusid: esmalt võitles ta Euroopa meistrivõistlustel välja Eesti iluuisutajate läbi agade parima tulemuse, lõpetades kuuendana, seejärel jõudis ta märtsis esimese Eesti iluuisutajana maailmameistrivõistlustel esikümnesse, saades üheksanda koha. Oktoobris tegi Petrõkina taas ajalugu, võites esimese Eesti uisutajana mainekas Grand Prix' sarjas medali – pronksi. Aastale pani aga nukra punkti vasaku jala pindluu murd, mistõttu peab Petrõkina jaanuarikuise EM-i vahele jätma. Mõlema jala sääreluu stressimurru tõttu on sel aastal pidanud võtma mitu väga pikka taastumispausi Eva-Lotta Kiibus, kes tegi viimase võistluse jaanuaris, kui sai Espoos toimunud Euroopa meistrivõistlustel 15. koha;

Kelly Sildaru vigastus – mullu olümpiapronksi võitnud ja aasta naissportlaseks valitud freestyle-suusataja kukkus jaanuari lõpus USA-s X-mängudeks valmistudes treeningul ning vigastas parema jala eesmist ristatisidet ja meniskit. Sildaru pidi käima operatsioonil ja hooajale joone alla tõmbama. Sarnase vigastuse tõttu jäi Sildaru eemale 2018. aasta PyeongChangi taliolümpiamängudest ning naasis võistlustulle pärast aastapikkust pausi. Millal ta nüüd naaseb, pole veel selge, aga igatahes pääses ta detsembris lõpuks taas lumele suusatama.

"Ei maksa võtta tõsiselt positsioone, kas üks, kaks, kolm, neli, viis või kuus, vaid kokkuvõttes võiks öelda, et Eesti naiste sport kõnetas paljusid sellel aastal erineval tasandil – individuaalselt ja võistkondlikult," ütles Säärits kokkuvõtteks. "Meil oli midagi väga erilist, meil oli midagi skandaalset, meil oli midagi, mis ajas meid nutma. Naiste sport ei jätnud kindlasti leigeks sellel aastal Eesti inimesi."

Ja tänu sellele, et naiste sport inimestele korda läheb, sündis sel aastal ka podcast "Spordis ainult tüdrukud", et saaks naiste spordist veel rohkem rääkida!

Kuula kogu vestlust juuresolevast klipist, R2 kodulehelt või uuest Eesti Raadio äpist!

* * *

"Spordis ainult tüdrukud" on ERR-i sporditoimetuse taskuhäälinguvormis saade, kus naisspordiajakirjanikud vestlevad erinevatel teemadel naistega spordis ja spordist. Saatejuhid on Debora Saarnak ja Maarja Värv.

Kui sul on saatejuhtidele küsimusi või ettepanekuid, milliseid teemasid võiks lahata ja keda külla kutsuda, siis kirjuta meile aadressil [email protected].