Saadet planeerides ja inimestega suheldes saime jälle kinnitust, et see teema on jätkuvalt tabu, aga seda rohkem saime innustust, et see jutuajamine ette võtta. Kindlasti julgustame ka kõiki mehi kuulama!

Kuidas menstruatsioon, mis on iga naise elu osa, mõjutab sportimist, aga ka tavaelu? Saates arutlevad Esse ja Inno, miks on päevadest rääkimine endiselt tabu, lisaks räägivad nad enda kogemustest menstruatsiooniga ning vastavad muuhulgas küsimustele, kuidas päevad neid mõjutavad; kui oluline on noortel enda tsüklit tundma õppida; kuidas segab menstruatsioon keskendumist; kuidas võivad päevad vaimselt mõjutada. Spordiarst Kaileen Raudsepp räägib muuhulgas, millised probleemid võivad sportlasi päevade ajal kimbutada; kas füüsiline koormus aitab vaevusi leevendada; mida teha, kui on valulikud päevad; kuidas võivad aidata rasestumisvastased vahendid, mis asi on suhteline energiadefitsiit spordis.

"Ma arvan, kas või juba sellepärast [on päevadest rääkimine endiselt tabu], et naised ei räägi sellest. Me räägime võib-olla sõbrannade vahel sellest, mis on, ma arvan, väga-väga levinud. Kõik naised, kes me seda kõike läbi teeme aastakümneid, meil kõigil on sellega omad seosed, omad mured, oma rõõmud," mõtiskles Esse. "Aga me ei räägi sellest avalikult, see ongi sellepärast, et see häbi on võib-olla selle juures, sellepärast et sellele vaadatakse viltu. Tabu ongi ta sellepärast, et sellest ei räägita avalikult. Ja siin me nüüd oleme ja võib-olla natuke hakkame seda tabu murdma."

"Mäletan väga hästi seda aega, kui televisioonis jooksis vastavate vahendite reklaam ja siis kuidas minu perekonnas aeg-ajalt ikkagi oma pilgud pöörasid eemale või üritasid kanaleid vahetada, et tundus see väga-väga ebamugav. Mul on tunne, et tänapäeval on see olukord muutumas ja ma arvan, me aina rohkem ja rohkem räägime sellest," avaldas Inno lootust.

"Kuna ma olen jätkuvalt seotud võimlemisega, mis on harrastajate poolest üks suurim spordiala ja tahes-tahtmata ikkagi tüdrukud endiselt osalevad võistlustel trikoodes – nimetame seda napiks riietuseks –, siis see teema ei ole kuskile kadunud," lisas Inno. "Jah, koolitustel sportlastega me räägime sellest, aga jällegi kinniste uste taga. Võib-olla see on jällegi see olukord ja võimalus natukene muuta seda ja tõsta teadlikkust näiteks treenerite ja lastevanemate seas, et see on okei sellest rääkida ja siin ei ole midagi häbeneda – see ei ole naiste nõrkus, vaid vastupidi, see on tegelikult meie lahutamatu osa."

Nii Inno kui Esse nõustusid, et on äärmiselt oluline, et noored neiud õpiksid enda tsüklit tundma ja uuriksid, mida menstruaaltsükkel täpsemalt tähendab. Noortel sportlastel on selles osas abi spordiarstidest. "Noored sportlased käivad vähemalt kord aastas spordiarsti juures ja ma arvan, et spordiarstidel on väga oluline mõju sellele, mil määral noored sportlased saavad seda jälgida," arutles Inno. "Samas ma jälle vaatan enda minevikku ja leian, et väga suur roll on ka lastetoal ehk siis see, kuidas ema ja kas ema avalikult räägib tütrega sellest ja üleüldse, mis see põhjus on, miks ta peaks rääkima. Mis seal salata, perekonnad on väga erinevad, kus räägitakse avalikult, kus vastupidi. Igal juhul mina julgustan kõiki, kes on spordikogukonnas, seda teemat üles võtma."

"Meil on siin küll fookuseks sport, aga mina isegi laiendaksin seda ja vaataksin spordist kaugemale. See on iga naisterahva väga oluline osa iseenda tundmaõppimisel ja mõistmisel, miks mu keha ja miks ka mu vaim töötab niimoodi, nagu ta töötab, seetõttu, et ma olen naine," lausus Esse. "Et mul on need hormoonid, mis kuust kuusse käivad igasugu radu pidi läbi, mis mõjutab praktiliselt kõike, kuidas ma hakkama saan kas siis spordivõistlusel oma sooritusega või ükskõik, mis alast või eluvaldkonnast me räägime. Ajakirjanikuna on ka samamoodi sooritus, mida peab tegema tipptasemel ja mind väga selgelt mõjutab see, mis tsüklis ma parasjagu oma kuus olen."

"Ja kui me räägime menstruatsioonist, siis ma enda jaoks olen justkui ära lahterdanud need vaevused, mis tekivad – on siis kas kehalised või siis vaimsed. Enamik mu tutvusringkonnast on need, kellel on vägagi suured füüsilised valud. Väga keeruline on siis päevade ajal kas või voodist üles saada, sest neil on nii tugevad krambid. Mina olen jällegi see, kelle jaoks on kõige suurem vabanemine see moment, kui hakkavad päevad, sest mul seda füüsilist valu ei ole, aga minul on see valu n-ö sisemine," rääkis Esse avameelselt. "Ehk kui me räägime 28 päevast või, ütleme, kuust ajast, kui see tsükkel on, siis minu jaoks on kaks nädalat sellest kuust täiesti väljakannatamatud. See, mis minu sees hakkab pihta kaks nädalat või kümme päeva enne päevade algust, on see, et ma ei tunne iseennast oma kehas enam ära vaimselt. Ma ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ma vajun kuhugi väga musta kohta. Ka minu sooritusvõime igapäevaselt selles osas, et ka voodist üles tõusta, et motiveerida ennast tegema oma tööd või midagi muud igapäevast, on märksa raskem kui need ülejäänud kaks nädalat."

"Ma olen praegu 33-aastane ja kui ma õigesti mäletan, siis minu päevad algasid äkki 14-aastaselt, mis on praegu siis 20 aastat. Ja alles nüüd, jõudes siia vanusesse, nagu ma olen, oskan ma mustrisse panna eelnevat kahtekümmet aastat, miks ma olen olnud selline, nagu ma olen. Miks mul on olnud mingisugused väga tugevad ärakukkumised iga kuu," jätkas ta. "Aga kui ma mõtlen ennast tagasi sellesse aega, kui mul päevad algasid ja kui ka kogu minu hormonaalne süsteem hakkas n-ö Ameerika mägede peal käima, siis toona ei räägitud sellest mitte midagi, et sul võib olla see mentaalne ärakukkumine. Kogu aeg tehti pigem nalja, et sa oled ju naine, muidugi naised lähevadki kohe nii tusaseks ja ärevaks, kui need päevad on. Aga see ei ole mitte see, kui sul päevad hakkavad, vaid see periood enne seda. Ja kui ma mõtlen tagasi kas või meie seksuaalkasvatuse peale, siis seal ei olnud sõnagi sellest, mida see tegelikult kaasa toob."

Esse ütles, et see, mida ta kirjeldas, on PMS ehk premenstruaalne sündroom. "Kui ma vaatan kas või eestikeelset kirjandust, ega midagi väga ei olegi saada, sellest ei olegi väga midagi kirjutatud," nentis ta. "Ma tean, et naisi, kes tegelikult peavad seda sisemist võitlust iseendaga iga kuu, neid on tegelikult väga-väga palju. Ja kuna me sellest ei räägi, siis ma teengi siinkohal suu lahti ja ütlen, et tegelikult teema on tõsine ja teema on selles mõttes tõsine, et aeg oleks tõesti see tabu murda ja rääkida sellest avalikult."

View this post on Instagram

A post shared by Eeva Esse-Sõõrumaa (@eevaesse)

26 korral iluvõimlemises individuaalvõistluses Eesti meistriks tulnud Inno meenutas, et temal algas menstruatsioon võistlusreisil, kui ta oli 17-aastane. "Minu ajal sellest ei räägitud. Kahjuks mina kogesin oma esimest korda, sõites bussiga kaugele Saksamaale. Ütlen ausalt, ma kuskilt tunnetasin seda, et mul kõik need asjad peaksid kaasas olema, tol ajal neid müüdi ainult apteegis. Olin juba 17 ehk siis selles mõttes olin teadlik, et see asi peab juhtuma, aga millal see juhtub? Seda keegi ei teadnud," meenutas Inno. "Mäletan väga hästi, kuidas ma peitsin oma mured, olles võistlustel välismaal. Tol ajal ma olin Eestis number üks ja loomulikult fookus oli soorituse peal, et mitte alla anda, et treener oleks rahul ja ise oleks rahul."

"Tegelikult ma ei öelnudki treenerile, et midagi oleks teistmoodi, aga ma reaalselt sain aru ja praegu, tegeledes noorte sportlastega – alati tuleb rääkida sellest treenerile," julgustas Inno. "Hormonaalne tase võib mõjutada mitte ainult sooritust, mitte ainult füüsiliselt sooritatud elemente või kava, vaid tegelikult see mõjutab sind ka mentaalselt. Sest sa pead lihtsalt otsima võimalusi enda järgi vaatama, kohendama oma treeningriietust või võistlusriietust."

Kuidas päevad keskendumist segavad? "Väga-väga palju," tunnistas Esse. "Oma kogemusest rääkides, ütleme näiteks, et reedel hakkavad mul päevad, siis ma tean, et alates eelmise nädala kolmapäevast ei ole ma mina ise. Mul on kõrgendatud ärevusfoon, ma võin hakata ükskõik mille peale nutma. Ma lihtsalt ei tunne iseennast enda sees ära vaimselt. Ja kui ma pean samal ajal tegelikult n-ö oma sooritust tegema, siis see võtab minult, ma arvan, 60 protsenti rohkem energiat, kui võtaks mu tavalisel ajal. Aga kuna ka kogu energiatase sellel ajal on kõvasti langenud, siis see tegelikult tähendab minul enda kohta üliinimlikke võtteid, et üleüldse oma tööga hakkama saada."

"Ja spordi puhul, kui on võistlused, siis ega sportlane ei saa seda võistlusgraafikut ju kuidagi dikteerida, sul on see ette antud, sa peadki minema sellel ajal sooritama, mis tundub mulle ikka väga hirmus," muigas Esse. "Ja annab mulle kindla arusaamise, et kui lapsepõlves oli üks minu väga kindel unistus ja suund, et minust saabki kergejõustikus tippsportlane, siis praegu tagantjärele tagasi mõeldes mõtlen, et ma poleks kindlasti olnud suuteline, kas või enda füüsiliste eripärade poolest, mis puudutab ka siis seda hormoonide kõikumist. Ma poleks olnud võimeline sellise asjaga hakkama saama, et ma peaksin näiteks võistlema sellel perioodil, kui ma ei suuda ennast täielikult kõik anda."

"Kui ma nüüd toon spordist fookuse tagasi enda töö peale, siis ühe väga hea näitena, et kui me tegime sellist saadet nagu "Esse" Kanal 2-s, siis produtsent Tuuli Roosmaga panimegi reaalselt kogu hooaja võttegraafiku selle peale paika, et mul oleks see n-ö hea periood, kui ma saan ennast päriselt realiseerida," avaldas ta. "Mis on väga-väga suur boonus ja mul on väga hea meel, et kogu tiim tegelikult küll enesele teadmata mulle vastu tuli ja me tegime seda minu elurütmis."

Inno ütles, et sportlasena saab treeningplaane vastavalt enda tsüklile kohendada. "Minu ajal toimis väga lihtne pisikene vihik, kus sa panid kirja, millal algas, millal lõppes ja sa enam-vähem nagu teadsid, ahaa, nendel võistlustel või võistluste eel on sul on probleem," selgitas Inno. "Ajaplaneerimine on väga oluline, tänapäeval on igasuguseid rakendusi, mille abil tegelikult saad jälgida ja need isegi kalkuleerivad välja, millal sul see kõige hullem periood on."

"Ma ei tunne, et menstruatsioon kuidagi mõjutab minu igapäevast elu, aga ma olen õppinud planeerima, arvestama – on see puhkus, on see pikem tööreis või võistlused, alati on hea teada," lisas ta. "Ja ma arvan, et mitte ainult võimlejad, vaid ka tegelikult kõik naised peaksid teadma, millal on need rasked perioodid tulemas."

"Ja sõltuvalt situatsioonist, on see produtsent, on see treener, on see tööandja – kui vähegi võimalik on, [et näidata], et menstruatsioon on okei. Treener peab andma rohkem aega selleks, et sportlane saaks näiteks tualetis käia, oma asjad kohendada, korrigeerida," jätkas Inno. "Mitte see, et meil peaks mingi tulukene põlema, et mul on päevad, ma olen eriline – ei, hoopis vastupidi. See ei ole haigus, see on igapäevane rutiin nagu hambapesu. Me peame selleks valmis olema ja me peame õigesti reageerima."

"Mul ongi hea meel selle üle, et me oleme tänapäeval sellises ühiskonnas, et me räägime vähe, aga siiski räägime nendest asjadest. Ja ma tahangi loota, et neiud ja noored naised kasvavad üles teadlikumana," mõtiskles Esse. "Mitte et nad on 30-ndate alguses ja alles siis hakkavad aru saama, et okei, see oli tegelikult see, mis minuga on kogu aeg toimunud. Ehk kellel on minuga võib-olla sarnane selline kehaline eripära, mis mõjutab vaimu, kui ta saab sellest juba hilisteismeeas aru või siis noore naisena, et ta oskab juba oma elu kuidagi sättida, mitte see, et sa istud iga kuu mingisuguse perioodi oma pommiaugus. Sest see ei ole okei viis elada."

Kui oluline on, et treenerid – olgu nad siis meestreenerid või naistreenerid – mõistaksid seda, mida naissportlased võivad läbi elada sellel ajal, kui neil on päevad? "Loomulikult on väga oluline, kuna tahad sa seda või ei taha, see mõjutab sinu füüsilist sooritust," selgitas Inno. "Võistelda, kui sul on lisakoormus, mõtted lähevad mujale. See oli päris raske. Aga loomulikult tol hetkel me arvasime, et see on okei, nii on igaüks seda läbi elanud, treenerid ka [ütlesid], et see nii käibki. Tänapäeval, ma võin kindlasti öelda, hakkame vaikselt-vaikselt sellest rohkem rääkima  ja treeneriroll sellel perioodil naissportlase toetamisel on väga oluline. Ei ole vaja seal rääkida, kas sul on palju või millal või kus, lihtsalt on vaja anda märku, et sa oled kursis, et see on okei."

"Kui sportlane näiteks ise ei julge öelda treenerile, et nüüd on nii, siis julgustan lapsevanemaid teema üles võtta, sest see tegelikult maandab pingeid ja teeb sportlase elu palju-palju lihtsamaks ja vähemalt mugavamaks," lisas Inno.

"Nagu me julgustame, et läbi valu sportimine ei ole okei ehk siis kui sul on kas või lihtsalt peavalu või on väike vigastus kuskil, mis tundub, et segab, siis tegelikult ma arvan, et on ka okei öelda, et mul valutab kõht või et ma ei tunne oma keha, sest mul on näiteks [päevad] tulemas või on lõppemas. See on täpselt samasugune "vigastus" või pisikene probleem, millest võiks märku anda ja ma arvan, see on okei," sõnas Inno.

"Ma arvan, et see on ka võib-olla väike sõnum meestele – vaadake, kui kõvad naised teil ümberringi on," lisas Esse. "On ta sul siis kodus või on ta sul kolleeg, me teeme seda iga kuu läbi ja me peame kogu aeg olema samal tasemel, kui olete teie, kes te ei pea sellist kadalippu iga kuu läbi tegema."

"Oluline on aru saada, et kui naised sellest rohkem räägivad või hakkavad rohkem rääkima, see ei ole nõrkus. Ei otsita põhjust, miks sa ebaõnnestusid," selgitas Inno. "Me ei taha olla nõrgad, vastupidi, me oleme ühiskonnas sama võrdsed kui mehed, vähemalt üritame olla. Ja see, miks me sellest räägime, on see, et mehed ja teised naised teineteist paremini mõistaks."

Mis puudutab menstratsiooni, kas spordiarstil on naissportlaste elus oluline roll? "Absoluutselt, eriti just noorsportlastel, kes käivad kord aastas meie juures. Kontrollis me alati küsime naissoosportlastelt ka seda, kuidas neil on menstruatsiooniga – kas see on regulaarne, kas neil üldse on menstruatsioon alanud, kas neil on mingisuguseid kaebuseid seoses menstruatsiooniga. See on üks olulisi punkte küll, mida me alati läbi arutame," rääkis spordiarst Kaileen Raudsepp. "Pigem on [sportlastel] ebamugav ja piinlik. Väga harva küsitakse ise juurde või tahetakse nõu menstruatsiooni kohta. Esimene reaktsioon on alati niisugune, et tõmbutakse natukene tagasi, vastatakse kiiresti need küsimused ära ja siis lähme juba järgmise teema juurde edasi. Niimoodi ülimalt avatult nendel teemadel ei räägita, pigem räägitakse oma vigastustest ja muudest probleemidest."

"Ühiskonnas me ei räägi sellest. 50 protsenti inimestest ei koge seda mitte kunagi ja kuna see eristabki naisi meestest, siis see tekitab mingisugust ebakindlust," arutles Raudsepp. "Ma arvan, et see on üks nendest põhjustest. Kui me räägiksime sellest rohkem ja nii, et me ei aruta ainult tüdrukud omavahel, vaid tüdrukud, poisid, mehed, naised arutaksid seda omavahel, siis see ei oleks nii tabu teema."

Millised on sportlaste kõige levinumad probleemid seoses selle teemaga? "Keegi väga ei tõstata seda, aga olen kirjandusega tutvunud ja selle kohta lugenud, peamiselt ongi ikkagi tugevad kõhukrambid, valu, osadel kaasneb sellega ka iiveldus. Meil on ka sellised spordialad, kus välimus on ka väga tähtis ehk siis kui kõhupuhitus tuleb, kõht läheb ees suuremaks, sellega kaasneb ebamugavustunne," loetles Raudsepp. "Mõni ei oska endale valida kõige paremat vahendit, mida nad menstruatsiooni ajal kasutavad, siis nad kardavad, et nad määrivad oma pesu ära, et veri hakkab kusagilt välja lekkima. Need on peamised asjad."

"Osadel on ka see, et nad tunnevad, et nad on väga emotsionaalsed just vahetult enne menstruatsiooni või ka menstruatsiooni ajal," lisas ta. "See emotsionaalsus mõjutab võib-olla nende sooritusvõimet või kuidas nad üldse treeninguga hakkama saavad. Lisaks sellele ka suhted treeneriga võivad sellel hetkel olla natukene pingelisemad, mis on sportlase jaoks ülioluline ikkagi, et nad saavad oma treeneriga hästi läbi, see on ju koostöö."

Kui on valulikud päevad, mis siis on kõige parem lahendus? "Üldiselt ikkagi alustatakse tavalistest valuvaigistitest, mis on apteegis käsimüügis saadaval. Lisaks soovitan näiteks kuum käterätik kõhule panna ja midagi sinna kuuma käterätiku ja naha vahele ka, et ära ei põletaks. Aga see soojus võtab hästi neid krampe vähemaks," õpetas Raudsepp. "Ka kuum vann, soe dušš – soojus on väga hea. Osad natukene masseerivad oma kõhtu, see aitab neid."

"Füüsiline koormus aitab ka," lisas Raudsepp, rõhutades, et igaüks peab lähtuma enesetundest. "Seda uuritakse aina rohkem ja rohkem. Kahjuks pean ka ütlema, et spordimeditsiinis on väga palju uuritud mehi, aga naisi oluliselt vähem. Aga ikkagi on näha, kuidas seda teemat aina rohkem ja rohkem üritatakse lahata. Üritatakse leida mingisuguseid vastuseid, kuidas menstruatsiooni erinevad tsükli faasid üldse näiteks füüsilist võimekust mõjutavad. Pean tõdema, et hetkel on need tulemused suhteliselt ikkagi vastukäivad üksteisega, sellist kindlat, ühtset arusaama ei ole. Aga mida rohkem me seda uurime, seda lähemale me võib-olla jõuame ka mingisugusele tõele."

"Kõige parem ongi, kui iga naine ise jälgib oma menstruatsioonitsüklit, paneb kirja oma sümptomid, mida ta tunneb erinevate tsüklifaaside ajal ja kui selle kõrval pidada veel treeningpäevikut, siis teinekord nad saavad aru, et oi-oi-oi, vot selle tsüklifaasi ajal sobib mulle niisugune treening rohkem ja selle tsüklifaasi ajal hoopis selline treening. Ehk treeningpäevik pluss tsükli jälgimine oleks üks võimalikke sooritusvõimet parandavaid variante," lisas Raudsepp.

View this post on Instagram

A post shared by Kaileen (@kaileenra)

Kui noorel sportlasel ei ole veel päevi olnud, kas on ka kindel vanus, kus peaks muretsema hakkama, et ei ole veel tekkinud menstruatsiooni? "15 on see üldine vanus, kus võiks olla menstruatsioon alanud. Siinjuures alati uurida oma emalt ka, kui vanalt temal algasid, sest meil ikkagi on neid näiteid ka, kus emal algasid kuueteistkümneselt ja põhimõtteliselt sünnipäeva pealt, tütrel tuleb ka 16-aastaselt menstruatsioon."

"Aga jah, primaarne amenorröa on siis, kui menstruatsioon ei ole alanud 15. eluaastaks. Ja teine asi, mida me ka ei taha näha, et kui tüdrukul on menstruatsioon alanud ja siis ta kaob täiesti ära. Menstruatsiooni alguses on normaalne, et läheb aega, enne kui tsükkel saab paika – esimese ja teise korra vahel võib-olla mitu kuud, aga ei tohiks olla üle aasta kahe menstruatsiooni vahel."

Kas kaalutundlikel spordialadel on see natuke leebem ehk ei pea väga muretsema, kui pole veel 15-aastaselt menstruatsioon alanud? "Tegelikult ikka peab muretsema küll. See põhiline aeg, kus me oma luumassi kasvatame, on just see hilispuberteedi aeg. See on hästi-hästi oluline, et see menstruatsioon algaks, et meie luutervis oleks väga hea, et meil hilisemas elus ei tekiks probleeme, mis mõjutaksid meie elukvaliteeti. Ma usun, et enamik meist tahavad 60-70-80-aastaselt ka olla kõbusad ja omal jalal kõndida ja hakkama saada igapäevaste toimetustega."

Kuula kogu vestlust juuresolevast klipist, R2 kodulehelt või erinevatest podcast'i äppidest!

* * *

"Spordis ainult tüdrukud" on ERR-i sporditoimetuse taskuhäälinguvormis saade, kus naisspordiajakirjanikud vestlevad erinevatel teemadel naistega spordis ja spordist. Saatejuhid on Debora Saarnak ja Maarja Värv.

Kui sul on saatejuhtidele küsimusi või ettepanekuid, milliseid teemasid võiks lahata ja keda külla kutsuda, siis kirjuta meile aadressil sporditydrukud@err.ee.