Saates vastasid Tattar ja Nabi muuhulgas küsimustele, mis on päris sport; mis teeb nende spordialast spordi ja kuidas nad üldse enda spordialani jõudsid; kui tihti nad on puutunud kokku arvamusega, et nende ala pole sport; kas teiste alade sportlased või enda lähedased on öelnud, et nende ala pole sport; palju selline kriitika vaimselt mõjutab ja kas nad tunnevad, et peavad pidevalt enda ala kaitsma.

"Meie tuntud spordibioloog Kristjan Port on selle väga hästi kokku võtnud, väga lühidalt ja selgelt. Ühes intervjuus ta ütleski, et kui liikumisega kaasneb võistluselement, siis on tegemist spordiga. Minu arust see on väga selgesti arusaadav ja väga tabav," ütles Tattar. "Kui me konkreetselt räägime, miks näiteks discgolf on sport, siis sellest aspektist vaadatuna ta kuulub sinna lahtrisse."

"Sport ongi äraformuleeritud kindel tegevus, mida me arvestame, kas ma pean olema kiirem, osavam," arutles Nabi. "Mingi mõõdetav tulemus kohtunike abil või siis kindlad parameetrid ja see on kokku lepitud sellel spordialal ja siis mõõdetav, arvestatav tulemus, tegevus."

"Ja just see, et mõni harrastabki seda lihtsalt oma lõbuks ja hobi korras, ei pane ennast võib-olla teistega proovile, aga selle sama ala sees teised panevad ennast proovile – see on sportimine," lisas Tattar. "Seda ei pea nii kitsaplaaniliselt vaatama, nagu võib-olla vahel on kombeks. See sport on midagi palju laiemat ja need piirid ei ole nii ranged."

"Meil on mängusport, meil on motosport ja väga palju selliseid asju, meil on e-sport. Ma arvan, et see valdkond on ka liikuvuses ja muutuses, me võiks ollagi avatumad selles osas, mis on täpselt üks spordiala," sõnas Nabi.

Mõnede alade kohta ütlevad kõrvaltvaatajad, et see pole üldse päris sport. "Aga mis üldse on päris?" küsis Tattar. "Igaüks ju tajub maailma erinevalt, meie kõigi tajud on erinevad, meil on küll mingid kollektiivsed arusaamad, kuidas mingid asjad maailmas toimivad ja toimuvad, aga me kõik tajume täiesti erinevalt. Ja minu meelest see ongi rikastav. Ma ei arva, et minu ülesanne oleks kedagi veenda, et nüüd see on sport või teine on sport või mis üldse sport või mis on elu. Mina lihtsalt saan jagada võib-olla oma perspektiivi ja lõpuks igaüks toimetab oma tarkuse ja oma arusaamade järgi ja sellega ei ole mitte midagi valesti."

"Ma olen täiesti nõus sellega. Tegelikult võib-olla ei olegi vaja kedagi veenda," arutles Nabi. "Mina olen väga palju kokku puutunud sellega, et ega fitness ei ole ju mingisugune sport. Ja loomulikult alguses, kui sa sellega tegeled, siis see läheb väga hinge. Eriti kui sa ise alustad, sa oled üks väheseid, kes sellega tegeleb. Mingist hetkest tunned, et ega sa kellelgi maailmavaateid muutma tegelikult ei hakka. Ja kas seda on vaja?"

"Niikuinii selle üle jäädakse vaidlema, mis on sport, kas peab olema ja siis lõpuks jõuame sinna, kas sport on see kui sellega tegeleb võimalikult palju inimesi ja kas sellega peab kaasnema sellel samal hetkel füüsiline komponent, kui me räägime, kes siis lõpuks parem on," jätkas Nabi. "Fitnessis ja kulturismis see füüsiline töö on mujal kui lõpuks see, mis on see võistlusmoment. Kuigi jah, on poseerimine, on lavarutiin. See ongi selles mõttes hästi huvitav spordiala, et see on ilus spordiala, aga kogu töö teed enne ära ja siis see võistlusmoment on see, nagu on. Selle üle võib diskuteerida, kas ta on sport või ei ole sport, aga kui see ei ole sport, siis ma ei tea, mis siis on sport. Kes tahab, võib ettevalmistust tulla vaatama, ma ei tea, kuidas muudmoodi seda nimetada saab üldse."

"See pigem kuulub kuskile kommentaariumide valdkonda, kus keegi tuleb ja teeb enda arust mingi väga vaimuka võrdlusega välja seal, et discgolf kindlasti ei ole sport või vähemalt mitte päris sport, et on mingisugune väljamõeldis ja nii. Aga ma ei tea, see jookseb kuidagi minust mööda, sest minu jaoks ei ole see kuidagi oluline. Mina tean, mida ma teen, miks ma seda teen ja see pakub mulle tohutult naudingut, rõõmu ja tegelikult väga paljudele teistele ka Eestis," mõtiskles Tattar. "Meil on ligi 40 000 harrastajat ja see, kas ta on päris sport või üldse sport või mis asi ta on, seda ei peagi kuidagi sõnadesse formuleerima, minu arust vähemasti. Nii kaua, kuni ta toob seda rõõmu ja paneb inimesed liikuma ja saad kuidagi tunda võib-olla täisväärtuslikumat elu läbi selle, sul on tore hobi. Või noh, minu puhul, ma teengi tippsporti, see on mu elatusallikas ja kogu mu elu ringleb selle ümber."

"Ma üldiselt inimesi ei veena. Ma kuulan nad ära ja nagu ma ütlesin, tajud on erinevad ja see tajude rohkus rikastabki," lisas Tattar. "Seal ei ole midagi valesti ja mina ei näe, et ma pean kuidagi meeleheitlikult sekkuma sinna hakkama, ennast tõestama või püüdma neid kuidagi ümber veenda. Minu pärast las olla nii nagu on."

Kui palju on Tattar ja Nabi sellega kokku puutunud, et keegi ütleb neile, et see, millega nad tegelevad, pole mingi sport?

"Minul ülipalju alguses. Kuna oli ka uus spordiala ja teisalt ta oligi selline, mida ei peetud ju spordiks, eriti naiste oma. Võib-olla meeste oma veel, et on selline kulturism ja kasvanud välja juba ammusest. Aga naiste oma selline bikiinides ka veel. Mul oli väga palju kriitikat, tegelikult isegi lähedaste poolt. Et millega sa nüüd tegeled, hakka nüüd ikkagi millegi normaalsega tegelema, kuhu sa oma aja paned või miks sa siin ei söö või mis sa nüüd trenni pead minema ja mis asi see selline on," meenutas Nabi. "Täiesti alguses ikka oli niimoodi, et spordiklubides treenerid ka imestasid, millega sa tegeled. Ja kui ma hakkasin tegelema, mul oli ju just esimene laps sündinud ja siis oli veel see, et endal on laps. Et kuidagi, et kui sul on laps, siis sa ei või üldse bikiinides ka veel olla. Sattusin päris palju sellega alguses kokku ja alguses see päris ärritas. Aga mingi aeg mõtlesin, et ega ma ei jõua..."

Nabi abikaasa on kahekordne maailmameister ja olümpiahõbe kreeka-rooma maadluse raskekaalus, kas sellega seoses on ka tulnud etteheiteid, abikaasa Heiki Nabi tegeleb ikka päris spordiga võrreldes tema endaga? "Ikka on selliseid nalju tehtud. Ja kui päris ausalt öelda, kui ma selle bikiinifitnessiga ikkagi tegelema hakkasin, siis ühel raskekaalu maadlejal oli ka väga raske aru saada," naeris Nabi. "Meil oli algusaastatel neid filosoofilisi vestlusi päris palju. Et millega ma küll tegelen ja millega ma tahaks tegeleda. Ja siinkohal ma ütlengi: naised, kui on sellised sarnased olukorrad, siis tulebki lihtsalt kodus seletada ja seletada ja harjutada selle mõttega. Ja lõpuks, loodetavasti, vähemalt mõlemad võivad oma arvamuse juurde jääda, mis on päris sport."

"Ta käis hästi palju võistlustel ja lõpuks – see võttis aega, aga eestlased ongi aeglased, mõned mõnel juhul – tegelikult väga elas kaasa," lisas Nabi muheledes.

"Mina ju tegelikult olin ka just lapse saanud, oma tüdruku, kui ma hakkasin discgolfi mängima," rääkis Tattar. "Ja siis tuli ka muidugi päris palju vastupanu lähedaste poolt just. Et kuhu sa oma aega paned, tee midagi mõistlikku, mõtle tuleviku peale," meenutas Tattar, lisades, et ka talle heideti ette, et ta lapse kõrvalt käis harjutamas. "Ikkagi see üldine arusaam on see, et oled ema ja siis sa täidadki seda rolli ja sul on mingisugune väga kindel ja struktureeritud elu, kuidas kõik asjad peavad minema."

Kas negatiivsed kommentaarid või kriitika on ka kuidagi vaimselt mõjutanud? "Seda on kuidagi raske isegi sõnadesse panna. Eks ta kuskil taustal midagi toimetas, aga see ei ole asi, mis mind otseselt oleks kogu aeg saatnud," arutles Tattar. "Ma sain üsna ruttu aru, et jah, see on sport. Ja mis teised arvavad, see ei oma tähtsust. Aga võib-olla, algusaegadel just selline perele tõestamine, et ma ikkagi ajan n-ö õigustatud asja, et see ei ole lihtsalt ajaraiskamine, vaid ma ikkagi panustan sellesse selleks, et sellest kuidagi kasvatada midagi suuremat välja. Muidugi, tagasi vaadates jälle saan aru, et ka see n-ö enda kaitsmine ei oma mitte mingit tähtsust või see ei ole vajalik, sellepärast et sellega ainult kulutada enda energiat ja sa ei muuda mitte midagi. Kui inimese arvamus on selline, siis reeglina see mingi kriiskamise peale ei muutu. Las ta siis lihtsalt olla ja ikkagi ajad oma asja ja võib-olla aja jooksul kellegi taju muutub sellest. Aga ei pruugi."

"Kõige olulisem, mida sa ise arvad sellest, millega sa tegeled ja see teeb sind õnnelikuks. See ongi väga okei, et meil on erinev arvamus asjadest ja see rikastab," sõnas Nabi. "Ma natuke isegi arvan, et see on meie eestlaste suur omapära, et me ei võta neid uusi asju ka nii kiirelt vastu ja oleme natuke selles vanas [kinni], et nii on kogu aeg tehtud ja täpselt selline näeb üks sport välja ja selline näeb see asi välja. Eestlased tulevad küll kaasa, aga mitte nii kiiresti. Aga kui tulevad, siis toetavad kahe käega."

Nabi meenutas veel, et tema ala võrreldi just algusaegadel missivõistlustega ja tögati, et missivõistlusi peetakse nüüd spordiks, lisaks on teda ka meedias nimetatud bikiinimodelliks. "Vahel mulle tundus, et ettekujutus on see, et minu elu või minu sport on siis selline, et mina lihtsalt käin nende bikiinide ja kontsakingadega, tipin mööda kööki ringi ja natukene siin vaatan, kuidas ühtepidi pöörata ja teistpidi pöörata," naeris ta.

"Sul lihtsalt ongi nii võrratu keha, aga sa lihtsalt vahepeal paned siis bikiinid selga, jah?" küsis Tattar naerdes.

"Lihtsalt, jah. Geenid! Nii head geenid on," vastas Nabi. "Aga need muidugi avalduvad, ma pean ütlema, siis kui ma trennis käin."

Tattar ja Nabi ütlesid, et tegelikult on aru saada, et ka nende uuemate aladega tasapisi harjutakse. "Elu ongi pidevas muutumises, see kinnijäämine ongi pigem kahjulik meile kõigile ükskõik millises valdkonnas. Kogu aeg on vaja natuke edasi minna," arutles Tattar. "Aga selleks ongi vaja need teadaolevad lood kuidagi ära kustutada ja lasta sellel uuel peale tulla. Uus ei pea alati olema hirmutav ja halb, vaid see võib olla väga tervitatav ja just progressi soodustav, sellele tuleb lihtsalt avatud olla."

Kuula kogu vestlust juuresolevast klipist, R2 kodulehelt või uuest Eesti Raadio äpist!

* * *

"Spordis ainult tüdrukud" on ERR-i sporditoimetuse taskuhäälinguvormis saade, kus naisspordiajakirjanikud vestlevad erinevatel teemadel naistega spordis ja spordist. Saatejuhid on Debora Saarnak ja Maarja Värv.

Kui sul on saatejuhtidele küsimusi või ettepanekuid, milliseid teemasid võiks lahata ja keda külla kutsuda, siis kirjuta meile aadressil [email protected].