"Tahame avaldada toetust kõikidele, keda Ukrainas toimuv mõjutab, see on šokeeriv ja murettekitav situatsioon," algas avaldus. "Mõistame hukka Venemaa ebaseadusliku tegevuse ja kaalusime toimuvat põhjalikult, mõeldes enda kohustustele mängijate, meie kogukonna ja üleüldiselt Suurbritannia inimeste ees. Oleme võtnud arvesse ka Suurbritannia valitsuse juhendit, mis puudutab spordiühendusi ja -võistlusi."

"Arvestades et Wimbledon on tähtis turniir nii meie riigis kui üle kogu maailma on meie kohustus aidata kaasa Venemaa mõjuvõimu piiramisele nii rangete meetmetega kui vähegi võimalik," jätkus pressiteade. "Sellise põhjendamatu sõjalise agressiooni tingimustes on vastuvõetamatu, et Venemaa võiks kuidagi kasu saada sellest, et Venemaa ja Valgevene tennisistid Wimbledonis mängivad. Seetõttu teatame kahetsusega, et otsustasime, et sel aastal Venemaa ja Valgevene tennisistidel Wimbledonis osaleda ei lasta."

"Mõistame, et see on keeruline neile inimestele, keda see mõjutab ja mul on kahju, et nad kannatavad Venemaa režiimijuhtide tegevuste pärast," ütles Wimbledoni korraldava klubi esimees Ian Hewitt. "Oleme hoolikalt kaalunud erinevaid meetmeid, aga arvestades Wimbledoni mainet, on tähtis, et me ei luba läbi spordi Venemaa režiimi soodustada, lisaks muretsesime pealtvaatajate ning eelkõige mängijate (ja nende perekondade) turvalisuse pärast. Seetõttu leidsime, et meil pole muud võimalust kui selline otsus vastu võtta."

Tänavune Wimbledon algab 27. juunil ja kestab 10. juulini.

Pressiteates lisati, et kui olukord peaks enne juunit oluliselt muutuma, võib korraldaja enda otsust muuta. Seniks aga ei luba Inglismaa tenniseliit mitte ühelegi Suurbritannias peetavale tenniseturniirile ei Venemaa ega Valgevene mängijaid.

Naiste seast puudutab see otsus näiteks valgevenelanna Arina Sabalenkat, kes paikneb praegu maailma edetabelis neljandal kohal. Mullu jõudis Sabalenka Wimbledonis poolfinaali. Top20 seast ei saa Wimbledonis mängida veel ka venelanna Anastassia Pavljutšenkova (WTA 15.) ja valgevenelanna Viktoria Azarenka (WTA 18.).

Esisajas on praegu venelannadest veel Darja Kasatkina (WTA 26.), Veronika Kudermetova (WTA 29.), Ljudmilla Samsonova (WTA 31.), Jekaterina Aleksandrova (WTA 39.), Varvara Gratšjova (WTA 73.), Anna Kalinskaja (WTA 75.), Kamilla Rahhimova (WTA 95.) ja Vera Zvonarjova (WTA 100.) ning valgevenelannadest Aliaksandra Sasnovitš (WTA 50.).

Meestest puudutab see praeguse seisuga viit mängijat – maailma edetabeli teist reketit Daniil Medvedevit, kaheksandal real paiknevat Andrei Rubljovi, 26. kohal olevat Karen Hatšanovit ja 30. positsiooni hoidvat Aslan Karatsevit ning valgevenelast Ilja Ivaškat, kes on praegu maailma 44. number.

Kreml: see on vastuvõetamatu

Kui Wimbledoni otsus veel ametlikult kinnitatud polnud, aga meediaväljaanded sellest üsna kindlas kõneviisis kirjutasid, kommenteeris Kreml, et kui see osutub ametlikuks infoks, kaotab sellest Wimbledon ise ning see on vastuvõetamatu otsus.

"Arvestades, et Venemaa on tugev tennisemaa, meie tennisemängijad on maailma tipus, siis need riigid, kes selliseid otsuseid vastu võtavad, kannatavad ise selle tõttu," ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov.

"Poliitilises intriigis sportlastest pantvangide tegemine on täiesti vastuvõetamatu," lisas Peskov. "Loodetavasti ei kaota sportlased seetõttu vormi."