10 000 meetri Eesti rekordi omaniku, treeneri Mart Markuse sõnul on Marten Liivi tugevus tema külm närv, mille abil teeb ta oma sõidud alati kindlalt ära. "See hooaeg oli põhiline probleem start, esimesed sammud olid rabedad. Eesmärk oli pea tühjaks saada ja mõelda ühele asjale korraga," ütles Liiv ning selgitas, et võtab enne 1000 meetri starti raja strateegilisteks osadeks ning mõtleb ka trajektoori läbi.

Liivi sõnul on oluline, et ei läheks kurvi liiga seest, vaid võimalikult väljast ja hoida trajektoori. Kõik liigutused on kiiruisutajal juba ammu lihasmälus, aga vahel juhtub, et sammud ei klapi. "Ühel MK-etapil tegin enne kurvi 12 sammu ja rikkusin enda aja ära. See oli selle hooaja üks halvimaid sõite," sõnas ta,

Suur samm Liivi sportlaskarjääris on tema sõnul tingitud tiimi muutusest ja Hollandisse minekust. "Kuidagi juhtus nii. Tegelikult pead liitumiseks olema eelnevalt MM-il 24 parima hulgas. Minu tiim ajas sinna sõiduks kõik korda ja treener hakkas alles tagantjärgi mõtlema, et Martenit ju MM-il polnud. Aga alaliit aktsepteeris seda," kirjeldas Liiv jõudmist kiiruisutamise Mekasse, Hollandisse.

"Viibisin jää peal palju rohkem kui eelmisel hooajal. Uisud oli all augusti keskelt kuni MM-ini ja jäält polnud kordagi eemal üle kolme päeva. Varasemalt tulin Eestisse, olin mitu nädalat eemal ja pidin uuesti jäätunnetust otsima," ütles Liiv. Kardinaalselt muutusid ka tema jõusaalitreeningud, mille tõttu võttis ta suvega juurde kolm kilo lihasmassi.

Uue treeneri õpetusi kuulab huviga ka Mart Markus. "Ma oma tõde taga ei aja ja proovin alati targemaks saata. Marteni kurviläbimine oli ka varem rohkem stiiliga seotud ja õlgade asend muutis kehahoidu. Videote analüüsimine on läinud kohe professionaalsemaks. Hollandis ei käi asjad ehku peale – uisutajad on superstaarid," sõnas Markus.

Olümpiale loodab Liiv saada MK-arvestuse punktidega. Markuse sõnul peaks varasemate olümpiamängude tulemuste asemel pigem võrdlema Marteni ja MM-i võitja aegu, mis olid ühe sekundi sees. Liiva hinnangul peaks kärpima 0,4-0,5 sekundit, et medalile jõuda, kuid see on 1000 meetri kohta päris palju. "Eks nüüd hakkab töö pihta ja paneme plaani paika, mida paremaks teha," ütles Marten Liiv.

"Võtan aasta-aastalt, aga Pekingi olümpia ei jää kindlasti viimaseks. Olen mõelnud Eesti 10 000 rekordi üle võtmisele, aga see on kauge tulevik. Võib-olla kui otsustan uisutamise ära lõpetada, võtan üldse käsile suure mitmevõistluse, kus on distantsideks 500, 5000, 1500 ja 10 000 meetrit," ütles ta intervjuus.