Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ei soovinud ERR-ile öelda, mida menetluse käigus järgmiseks ette võetakse.

"Prokuratuuri jaoks on oluline selgitada välja maksimaalselt palju infot seoses dopingu tarvitamisele kallutamisega. Paraku on aga kriminaalmenetlus oma olemuselt selline, et järgmisi samme me ette rääkida ei saa," tõdes ta.

Pern kinnitas, et Eesti teeb pidevalt koostööd nii Austria kui ka Saksamaa prokuratuuriga, kuid tema sõnul ei ole selle infovahetuse sisu võimalik avaldada.

"Austria ja Saksamaa koostööpartneritelt saadud info pinnalt teame, et neil on käimas ulatuslik kriminaalmenetlus ja saime eilseks piisavalt täpseks Austria kriminaalmenetluse ulatuse. Juba eelmisel nädalal ütlesime, et meie hinnangul ei ole otstarbekas viia läbi kahte paralleelselt samasugust kriminaalmenetlust, seetõttu ei tahtnud me kergekäeliselt ja tarbetult täiendavat menetlust alustada," sõnas Pern.

Riigiprokuratuuri nõunik Olja Kivistik selgitas, et Eesti ei menetle täpselt sama kuritegu, mis on rahvusvahelise uurimise keskmes.

"Neil on erinevad raamid," sõnas ta, kuid ei pidanud võimalikuks neid erinevusi üksikasjalikumalt avada.

Riigiprokuratuur alustas esmaspäeval kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahv 195 järgi, mis näeb karistusena dopingu tarvitamisele korduvalt kallutamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ja seda juhib riigiprokuratuur.