Markus: Liivi esitusse on tekkinud rohkem teravust ja uisutunnetust
Marten Liiv teenis kiiruisutamise Euroopa meistrivõistlustel sprindi mitmevõistluses viienda koha. Kuidas hinnata tema ja koondise debütandi Joonas Valge esinemist? Vastab kiiruisutreener Mart Markus.
Kahel aastal järjest Euroopa meistrivõistlustel medali võitnud Marten Liiv oli seekord viies. Ehkki medalilootused enne võistlust olid suuremad. Kuidas sina asjatundjana hindad Marteni viiendat kohta ja tema positsiooni praegu Euroopa ja maailma kiiruisuparemikus?
Ega me enne EM-i ei teadnud, mis vormis Marten on. Viimane suurem start oli maailma karikal novembri lõpus. Eelmine nädal oli väike kontrollstart, tegi kõvasti trenni. Treeningute pealt läks ennekõike mõeldes MM-ile. Pisivigu tuli päris palju nagu ta ise ütles: mõned koperdused, kurvi sisenemised. Üldpildis ma ütleks, et võiks rahule jääda pidades silmas seda, et MM-il võiks ikkagi paremini minna.
Kui meenutada novembrikuised MK-etappe, siis Marten alustas hooaega väga hästi. Ütles ise ka, et kahe hooaja vahel on toimunud edasiminek tehnilise poole pealt. Mis on sulle silma jäänud? Mida teeb Marten praegu veel paremini kui varem?
Kindlasti see, et tal on rohkem tekkinud teravust ja uisutunnetust. Just 500 meetris on näha, et ta on maailma karikas stabiilne esikümnemees. Tema hooaja alguse vorm oli pigem üllatav. Nad ei rihtinud vormi üldse hooaja alguseks. Need tulemused nii 1000 kui ka 500 meetris olid väga head. Selgelt on 500 meetris samm edasi astutud.
Kuni tänavuse hooajani võis öelda, et Marteni põhidistants on 1000 meetrit. Viimaste tulemuste põhjal seda vist enam öelda ei saa. Või on maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude kontekstis 1000 meetrit suuremate edulootustega ala?
Ma ise arvan, et tema jaoks on 1000 meetrit ikka suurema kaaluga ala. Ta on suvel selle jaoks trenni teinud, et 1000 meetris hea olla. Miskipärast läks nii, et ta on edasi arenenud 500 meetris. Aga kui räägime kõrgetest kohtadest olümpial ja maailmameistrivõistlustel, siis see distants peaks olema just 1000 meetrit.
Järgmise olümpiani on jäänud ainult 13 kuud. Eelmisel olümpial oli Marten seitsmes ja medalist jäi puudu ainult 17 sajandikku. Kas praegu on unistus olümpiamedalist reaalsem või pigem on kahe olümpia vahel läinud konkurents isegi karmimaks noorte staaride Jordan Stolzi ja Jenning de Boo esiletõusuga?
Kindlasti on konkurents läinud karmimaks, aga ma arvan, et ootused on päris kõrged. Nagu teame, siis eelmisel olümpial jäi tõesti väga vähe puudu - mõned meetrid. Kui need mõned meetrid lähevad nüüd Marteni kasuks, siis võib vabalt ka medal tulla.
Räägime natuke ka teisest Eesti kiiruisutajast, kes Euroopa meistrivõistlustel osales. Esimest korda sinna pääses. Sinu õpilane Joonas Valge. Kuidas debütant hakkama sai?
See, et ta üldse sinna peale sai, oli väga suur saavutus. Ikkagi 20 Euroopa parema uisutaja seas. Ta sai seda teisipäeval teada ja reedel oli juba start. Läks kiireks, ettevalmistust teha ei saanud. Võistlusi ta detsembris väga palju ei teinud ja läks suhteliselt külmalt peale. Kõige paremini ei läinud, aga see, mis ta sealt sai, on suure võistluse kogemus. 15 000 pealtvaatajat ja Holland elab uisutamisele kaasa. See on talle väga suur kogemus.
Kahtlemata on sel aastal suur samm edasi tehtud. Milline võiks olla järgmine samm ja millal seda oodata?
Mina loodan, et üks samm tuleks veel edasi astuda. Järgmisel aastal võiks tulla kõneks ka olümpiale pääsemine. Aga see eeldaks kindlasti, et tuleks hea treeningsuvi. Veel samm edasi ja siis on kõik võimalik.
Toimetaja: Siim Boikov