Paul Aron: mul oli au president Karisele oma maailma tutvustada
Eesti vormelisõitja osales septembri alguses Itaalia GP vabatreeningul ning sai 20 piloodi seas kirja kümnenda ringiaja. Kuulsal Monza ringrajal külastas teda ka Eesti president Alar Karis.
22-aastane Aron rääkis ERR-ile, et idee president ringraja äärde kutsuda tuli tema vennalt Ralfilt. "See oli väga tore kogemus. Ma ei tea, kui palju on sportlasi, kes saavad öelda, et neid on tulnud oma riigi president toetama ja vaatama. See on au," rääkis Paul Aron. "Sain aru, et president pidi niikuinii Itaaliasse minema samal ajal, siis klappiski, et ta sai ka reedel raja äärde tulla."
"Saime tunni-poolteist presidendiga koos olla ja juttu ajada. Ta oli väga sillas, talle väga meeldis see kogemus ja mul oli väga tore seda talle tutvustada. Vabatreeningu ajal, kui ma autos olin, siis ta oli garaažis ja vaatas. Sain talle enne autosse hüppamist käppa anda!"
"Ta ise mainis, et pole ühelgi vormelisõidul käinud. Rallil muidugi on. Ta ütles, et vormelikogemus oli väga suursugune ja teistmoodi, kui see, millega ta on harjunud," jätkas Aron. "Vormeliraja ääres on ala, mis on ilusaks tehtud ja president tuli ka siis meie kohapealsesse kodusse. See ehitatakse nullist üles, näeb välja nagu tavaline maja. Talle see kogemus väga meeldis ja [rahvusvaheline autoliit] hoolitses tema eest. Talle näidati turvaautot, talle tehti ekskursioon. Oli väga tore kogemus!"

Aron tegi Itaalias oma hooaja neljanda vabatreeningu, kus saavutas lõpuks kümnenda koha. "Iga kord on erinev. Kui vabatreeninguid teed, siis sõitjana tahad alati maksimumi anda ja sõita väga kiiresti, aga alati tulevad tiimilt mingid ülesanded," selgitas ta. "Mul oli sessiooni alguses vaja [andmeid] koguda, erinevad sensorid auto küljes ja pidin tegema constant speed'i. Sõidad kindla kiirusega sirge peal ja insenerid saavad hiljem vaadata, kuidas aerodünaamika toimis."
"Aga tolles sessioonis, siis kui panin esimese rehvijooksu, et minna reaalselt suruma, tuli punane lipp. Lõpuks sain rajale nii, et umbes pool tundi oli järgi ja siis hakkasin esimest ringi tegema," lisas Aron. "Aga lõpuks saime asjad tehtud, kümnes aeg täpselt tiimikaaslase taga. Oleks isegi ees olnud, kui mulle ei oleks ette jäädud. Üldkokkuvõttes edukas sessioon."
Pärast vabatreeningut sai ta küll president Karisega veidi aega juttu puhuda, aga pidi siiski kiirustama lennuki peale, et Inglismaale simulaatorisse jõuda. "Olin terve öö simulaatoris, tegin tööd, et autot paremaks saada. Ma arvan, et ma nelja-viie ajal alles lõpetasin ja siis lendasin tagasi Itaaliasse raja äärde. Muidugi oli hea tunne, kui jõudsin magamata sinna raja äärde ja nägin, et see töö toimis," rääkis Aron.
Tööd tegi eestlane nii hästi, et tiimikaaslane Pierre Gasly saavutas kvalifikatsioonis esikoha. Põhisõidus pidi prantslane küll leppima seitsmenda kohaga, aga tiimikaaslane Franco Colapinto mahtus üheksanda mehena samuti esikümnesse.
"Tean ka, et väga palju, mis me simulaatoris leidsim, tiim ka kasutas. Mõnikord ei leia midagi, aga mõnikord leiad väga palju kasulikku. Kuna sain seekord ise selle autoga sõita, sain simulaatoris seadistada täpselt nii nagu ta oli. Kogu see töö oli täpsem. Väga tore oli laupäeval näha, kui tiimikaaslasel hästi läks. Kogu tiim oli õnnelik. Vähemalt magamata öö kandis vilja!" ütles Aron.

Aroni võistkond Alpine sõlmis augusti lõpus Franco Colapintoga uue lepingu, mis saab läbi järgmise aasta lõpus. Eestlase jaoks tähendab see ühtlasi, et järgmisel aastal ta Alpine'i tiimi põhisõitjana löögile ei saa.
"Neli vabatreeningut ei ole kindlasti piisav. Mu eesmärk on ikkagi jõuda vormel-1 täiskohaga sõitjaks. Täiskohaga sõitjad teevad kogu nädalavahetuse kaasa ja iga nädalavahetuse kaasa. Neli vabatreeningut ei ole kindlasti minu jaoks piisav," ütles Aron. "Mul ei ole olnud võimalust hüpata autosse, õppida, kuidas see käitub ja teha sealt samm edasi. Iga kord, kui autosse olen hüpanud, on see erineval rajal kahe-kolme kuu pikkuse pausi järel."
"Tahan olla põhikohaga sõitja, ma ei plaaninud kunagi minna reservsõitjaks, et sinna jääda. See oli minu jaoks vahesamm," lisas ta.
"Iga kord kui autosse hüppan, on tunne, et alustan nullist. Kindlasti oleks väga kasulik, kui saaksin kasvõi ühe terve nädalavahetuse kaasa teha, et saaks peale esimest trenni areneda edasi. Natuke seadistada autot enda järgi, teha teine trenn ja sealt edasi seadistada. See alati aitab, kui saad öö magada ja mõtteid seedida. Sellist võimalust ei ole mul olnud, kindlasti pole trennid olnud minu jaoks piisav. Pingutan ambitsioonikalt, et sinna autosse saada."
"Järgmiseks aastaks on Alpine'i tiim otsustanud oma sõitjad ära, mis tekitab minus mõtteid, kas peaks mujale vaatama. Praeguse seisuga olen aasta lõpuni Alpine'iga koos, töötame samamoodi edasi. Eks näis, mis tulevik toob," lõpetas Eesti ajaloo esimene vormel-1 piloot.
Toimetaja: Kristjan Kallaste



