"Nii oli. Ega inimestele ei meeldi, kui nende iidoleid paljastatakse või midagi juhtub. Aga ega siin midagi teha ei olnud. Faktid olid meil käes olemas," meenutas Pahv ETV saates "Ringvaade".

"Küll tükk aega kaalusime loo avaldamist, sest toetusime allikatele. Küll usaldusväärsetele allikatele, aga ikkagi - Andrus Veerpalu oli tollal tõepoolest suur iidol ja oli suur risk, kuidas lugu vastu võetakse."

"Aga lõpuks avaldasime selle ära, sealt hakkas asi hargnema ja nädal-poolteist pärast seda tuli kurikuulus pressikonverents," jätkas Pahv. "Kuni selle hetkeni aeti tagasi ja siis olid ka rahva miitingud ja käest kinni käimised."

Koos Tuuli Kochiga esimese suurt vastukaja tekitanud artikli kirjutanud Pahv sai ähvardusi. "Füüsiliselt ei rünnatud, aga telefonikõnesid oli küll, kus lubati omakohut ja nii edasi. Olid küll sellised ajad," lausus toonane Postimehe ajakirjanik.

Allikaid Pahv mõistagi ei reeda. "Ma ei saa praegu ka öelda, kust selle kätte saime. Aga me saime selle kätte ja on mõningad kindlad allikad, kes infot annavad ja info oli tõene."

"Endal oli ka küsimus, et kuradi kurat - kas see on ikka õige värk? Aga kui räägid inimestega ja saad aru, uurid natuke asju, siis tuleb kindlus, et nii on," ütles Pahv.

"Muidugi oli see šokk, sest kõik spordiajakirjanikud on ju näpud püsti võistlustel käinud, kaasa elanud ja rõõmu tundnud."