Rauno, palun sõnasta see olukord, mis Norra koondist praegu ümbritseb. Suusahüpetes on nõuetele mittevastava hüppekombinesooni tõttu disklahvi saamine tavapärane. Miks on praegune olukord teistsugune?

See on teistmoodi sellepärast, et kui varasemalt oleme kombinesooni mõõtude puhul rääkinud, kas kuskil on sentimeeter või pool sentimeetrit natukene suurem, siis see on miski, mida võetakse inimliku eksimusena. Aga praeguse skandaali puhul on kombinesoone mehaaniliselt manipuleeritud ehk pole üritatud kombinesooni viia maksimum piirini, mis on lubatud, vaid on tehtud midagi, mis on tegelikult reeglite järgi keelatud.

Praegust olukorda on võrreldud dopingu tarvitamisega. Dopinguga on lihtne: sportlane kasutab ja sportlane saab karistada. Kombinesoonide puhul räägime nüüd, et see on õmblejate töö. Sportlased väidavad, et nemad ei tea midagi. Mis nüüd juhtuma hakkab?

See ongi väga keeruline olukord, sest nii kaua kui mina olen olnud talispordiga seotud, ei mäleta mina ühtegi sarnast olukorda. Sellepärast on kogunenud ka FIS-i (Rahvusvaheline suusaliit - ERR) eetikakomitee, kus neid asju arutatakse ja karistusi määratakse. Selles skandaalis on väga palju inimesi, kes võivad karistada saada, aga praegu on ennatlik öelda kes, mis ja kuidas.

Kuidas sulle tundub sportlaste jutt, et nemad ei teadnud sellest midagi? Ühtpidi on see loogiline, aga teisalt nad kannavad neid kombinesoone tihti ja võiksid aru saada, kui midagi on teisiti.

Sportlasel peab olema väga usalduslik suhe oma õmblejaga, sest enamus sportlased seda tööd ise ei tee ehk usaldavad sajaprotsendiliselt teist inimest. Nüüd on küsimus see, et kui tuleb välja, et mis see täpselt oli, mida modifitseeriti, ja kui suured need mehaanilised muudatused olid, kas sportlased reaalselt tundsid seda?

Kui toru jookseb mööda jalga alla või on selja peal, siis sa tunned seda, aga kui see on tõesti mingi väike element, mis mõjutab kombinesooni, siis võib olla see jutt tõsi, et sportlane ei saanud sellest aru. Mina ootaks ikkagi FIS-i eetikakomiteed ja seda, mis sealt välja koorub. Siis on tervikpilt palju selgem. Täna teame seda, et oli mehaaniline mõjutamine ja oli tahtlik pettus, aga me ei tea täpselt, mis see oli. Seda kuuleme igalt poolt mujalt.

Kas see norralaste jutu osa on usutav, et sohki tehti ainult suure mäe võistlusel ja mitte kunagi varem?

Raske küsimus. Tahaks seda uskuda, aga praegu on selline sõna sõna vastu olukord. Reaalset tõestust selle taga pole. Kuigi neid kombinesoone kiipidega skaneeritakse, siis neid saab vahepeal modifitseerida. Sa võid kombinesoone väiksemaks teha. Kui on midagi mehaaniliselt tehtud, siis võib päeva lõpuks olla ka see, et kunagi hiljem on pandud midagi juurde või vahepeal ei olegi olnud midagi. See on täiesti selline asi, kuidas keegi uskuda tahab.

Aga kas seda on võimalik tagantjärele kontrollida?

Seda on väga raske kontrollida. Pigem võimatu. Väga keeruline on öelda, kuna ja mis täpselt kombinesoone sisse pandi.

Meie kui Eesti spordifännide seisukohast on oluline Kristjan Ilvese ja Artti Aigroga seonduv, sest nemad on Norra koondisega igapäevaselt koos. Kas on võimalik, et nemad on kuidagi selle skandaaliga seotud?

Mina tänase seisuga ei tea, et nad oleksid. Olen mõlema sportlasega rääkinud ja nad mõlemad kinnitasid mulle, et pole sellega seotud. Kui peaks välja tulema, et nad on sellega seotud, siis võin julgelt öelda, et mina astun ametist tagasi. Mina sellist asja ei aktsepteeri.

Kindlasti mõjutab see lähitulevikus Arttit rohkem, sest tema on otseselt seotud Norra koondisega. Me ei tea täna, mis seal saama hakkab. Selles skandaalis on hästi palju segadust ja teadmatust.

Vaatame korraks tagasi ka Trondheimi MM-ile. Kristjan Ilvese parim tulemus oli 11. ja Artti Aigrol 18. Kuidas nende etteasteid hinnata?

Artti tegi oma selle hooaja keskmise ära. Ta on ise öelnud, et top15 oleks olnud väga hea ja top10 veel parem, aga top20 rahuldab ja selle ta tegi ära. Ja mis veel eriti tore – Artti tegi mõlemas võistluses karjääri parimad tiitlivõistluste tulemused. Tema sai omadega hakkama. Toon ühe sportlase juurde, Kaimar Vaguli, kes võistles 17-aastasena esimest korda tiitlivõistlustel ja jõudis mõlemal mäel lõppvõistlusele. Seda võib ka kordaminekuks nimetada.

Kristjani puhul, kui vaadata kogu hooaega, siis oli 11. koht pigem tubli tulemus. Mulle endale meeldis kõige rohkem see, et ta suutis hüppemäel teha muudatuse. Murdmaasõit oli väga keeruline. Rada oli kõigile samasugune, aga olud olid tõesti rasked ja Kristjan võttis peaaegu maksimumi. Loodame, et tema hooaeg läheb ilusti edasi ja järgmisel aastal on ta tagasi seal, kuhu kuulub.