Kanter ütles, et rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) suund on pikka aega olnud taas Venemaa ja Valgevene sportlased võistlustele lubada. "[ROK-i] inimõiguste raport viitas sellele, et passi alusel ei tohiks ühtegi sportlast diskrimineerida. Samas Eesti olümpiakomitee ja meie lähiregiooni spordiesindajate selge seisukoht on see, et kuni sõda ei ole jõudnud mingisse konkreetsesse rahufaasi, siis Valgevene ja Venemaa sportlastele ei peaks rahvusvahelisele spordiareenile teed olema," ütles Kanter.

Eesti judokad pühapäeval alanud MM-il tõenäoliselt Venemaa ja Valgevene maadlejatega matil vastamisi ei lähe, kuid Eesti judoliit on arutamas potentsiaalseid vastasseise ja mida Eesti sportlased sellises olukorras tegema peaksid.

Kanter ütles, et kuna võistlustel jagatakse olulisi olümpiapunkte, ei soovitata kellelgi võistlemist vältida. "Selge on see, et kui keegi tunneb isiklikul ja eetilisel tasandil, et see ei sobi, siis kedagi ei karistata selle eest finantsiliselt. Kui sportlane otsustab mitte maadelda, siis sellele kindlasti mingisugust rahalist karistust ei järgne," kinnitas olümpiavõitja ja EOK ametnik.

Judo MM-il osaleb 17 Venemaa judokat ning kaks Valgevene judokat. Rahvusvaheline judoliit IJF keelas kaheksal Venemaa sportlasel osaleda.

Ukraina võimud teatasid märtsi lõpus, et nende sportlased ei võistle Pariisi olümpiamängude kvalifikatsioonivõistlustel, kus löövad kaasa ka Venemaa sportlased. Ukraina judokad ei rännanud ka Dohas alanud MM-ile.

Poliitikutel ja valitsustel rahvusvaheliste alaliitude üle võimu ei ole

Eelmisel neljapäeval tegid 37 riigi spordiministrid ja kõrgemad ametnikud ühisavalduse, milles rõhutati, et kahel korral olümpiarahu rikkunud Venemaad ei saa lubada kasutada sporti vahendina, millega õigustada sõda Ukrainas. Avaldusega liitus ka Eesti.

Kuid poliitikutel ja valitsustel on vähe võimu rahvusvaheliste alaliitude vastu. "Kui räägime eelkõige rahvusvaheliste alaliitude tasemel, siis tegelikult näeme, et need alaliidud, kus varasemalt on Venemaa raha või funktsionääride mõjuvõim olnud suurem, siis need alad on ka esimestena tulnud tagasi," ütles Kanter.

"Nendel aladel on Valgevene ja Venemaa sportlased saanud eelisjärjekorras võistlemisõiguse taastamise. Küll neutraalse lipu all ja individuaalspordis, aga rida alasid on olnud seotud erinevate toetustega Venemaalt," selgitas EOK sportlaskomisjoni juht.

Märtsi lõpus avaldas ROK nimekirja soovitusi, milles kutsuti üles rahvusvahelisi alaliitusid ja võistluste korraldajaid lubama Venemaa ja Valgevene sportlastel neutraalsete üksiksportlastena osaleda. Siiski oli soovitustes märgitud, et võistlustel ei tohi osaleda sportlased, kes on seotud Venemaa sõjaväe või muude riiklike julgeolekuasutustega.

Kanter ütles, et suures pildis Venemaal jõustruktuuridest puutumata sportlasi ei leidugi. "Enamik sportlasi on läbi selle süsteemi saanud tuule tiibadesse ja nüüd praegu end distantseerida ja öelda, et ma sellega seotud ei ole, tundub loogiliselt mõttes võimatu. Hoolimata sellest, et on palgatud erinevad agentuurid seda uurima, seda väga lihtne tuvastada ei ole. Lihtsam oleks tõesti see, et erisusi ei tee ja ootame ikkagi konkreetse sammudeni sõjatandrilt," sõnas Kanter.

Ta lisas, et kui sportlased peaksid suurvõistlustel sõda toetava avalduse tegema, siis saab sätestatud reeglistiku põhjal nende akrediteeringu ning tulemused tühistada.

Venemaa kasutab tippsporti sõja õigustamiseks

"Teame, et Venemaa puhul on sport mänginud väga olulist rolli ja tippsportlased on väga oskuslikult rakendatud riigi kuvandi ümber. Selline tiim nagu tiim Putin ("Putin Team") on täitsa olemas ja seal on väga nimekad sportlased, kellega ennast ehitakse ja kes on selgelt Venemaa saadikud," selgitas Kanter.

Muuseas kuuluvad "Putin Team" liikumisse NHL-i meister Aleksander Ovetškin, teivashüppe olümpiavõitja Jelena Isinbajeva ning Eurovisiooni võitja Dima Bilan.

"Kõige teravamalt sellest murest saavad aru inimesed, kes on siit lähiregioonist, kui see liigub juba Lääne-Euroopasse või üldse teistele kontinentidele, siis seda sõda ei mõisteta üldse selliselt, nagu meie seda mõistame," sõnas Kanter.

EOK sportlaskomisjoni juht ütles, et kergejõustikus jäävad tõenäoliselt venelased suurvõistlustelt kõrvale nii sõja kui ka varasemate dopingupattude tõttu. "Neil oli juba enne Tokyo olümpiat keeld peal ja ainult väga vähesed sportlased, kes teatud kriteeriumite täitumisel suutsid enda puhtust tõestada, said samamoodi siis neutraalse lipu all võistelda. Kergejõustikus on tänasel hetkel seda joont lihtsam hoida, sest isegi, kui neil oleks õigus osaleda, siis neid sportlasi eriti ei ole, kes nende kriteeriumite alla mahuks ja oleksid dopingupatust puhtad," ütles Kanter.

Tema sõnul tuleb sportlasi võistlustele lubades mõelda ka sellele, kuidas nende staatus sõjaliste muutuste käigus muutuda võib. "Mis juhtub, kui sõjategevus laieneb, kas need sportlased on saanud mingi staatuse või õiguse osaleda ja kas see staatus muutub, kui sõjategevus muutub?" ütles Kanter.

Ta lisas, et seoses rahvusvaheliste alaliitude otsustega lubada agressorriikide sportlased taas võistlusareenile, on mitmed korraldajad otsustanud võistlused ära jätta. Saksamaa on teatanud kahe vehklemise MK-etapi ärajätmisest.