Enden ütles, et spordiorganisatsioonid alates rahvusvahelisest olümpiakomiteest (ROK) alaliitudeni peaksid eelkõige otsustamisprotsessis kuulama sportlaste arvamust. "Kui ROK teeb selliseid käike, nagu tehti Johanna Talihärmaga, siis on see juba vale. Sulle surutakse peale, tuuakse vastu mittevõrdväärne partner, kellega pead diskuteerima hakkama ja sportlasi ei kuulata, neist sõidetakse üle. See on ju vale, sest tegelikult sportlased esinevad ja nemad võistlevad," ütles Enden.

Endine tippkorvpallur ütles, et igas asjas ei pea sportlased arvamust avaldama, kuid on olukordi, kus peaks seisukohta väljendama konkreetselt ja selgelt. "On olemas ekstreemsed olukorrad ja praegu oleme ekstreemses olukorras. Siin ilmtingimata iga sportlane ei pea võtma lippu või loosungit kätte ja jooksma kuhugi näitama, mida ta asjast arvab," sõnas Enden.

Ta lisas, et sportlastel on õigus oma vaatele ja otsustele. "Kui elad ühiskonnas, mis on selgelt ühiskonna ja riigina asja hukka mõistnud igal tasandil, toetab ebaõiglaselt koheldud Ukraina rahvast ja riiki, siis ongi iga sportlase enda vastutus. Jah, sul on õigus valida ka teine pool, keegi ei saa sulle midagi peale sundida. Aga sa võtad selle riski, kuidas üldine ühiskond ja sinu toetajad käituvad," lausus Enden.

Eelmisel nädalal esitasid 323 vehklejat üle maailma ROK-ile ja rahvusvahelise vehklemisliidule ühispöördumise, milles nõudsid Venemaa ja Valgevene sportlaste võistluskeelu taastamist. Ühispöördumisel ei olnud ühegi Eesti vehkleja allkirja, aga olümpiavõitja Katrina Lehis kirjutas mõned tunnid hiljem sotsiaalmeedias, et pöördumine ei jõudnud temani, mistõttu ei olnud tal võimalust sellele allkirja anda.

"Loomulikult tekkis kõigil küsimus. See tõstatati üles ja ainukesena reageeris Katrina Lehis. Väga selgelt ütles välja, miks ta ei olnud seal. See on loomulik – ei peagi alati olema või ei olnud võimalust või ei teadnud. Aga siis tuleb öelda, et mind ei olnud seal. Et üks riik on agressorriik, Venemaa ründab ja mis tingimustel see asi peab lõppema," ütles Enden.

Enden lisas, et ka Venemaa sportlased on erinevad isiksused, aga ka neil on võimalus näidata enda seisukohta. "Kes tahab kodakondsust vahetada ja riigist ära minna. See on üks võimalus näidata enda seisukohta. Ilmselt kui allkirja paberile annad, siis [Venemaale] naasmist vist ei ole. Sulle ei anta enam rahu seal või ei lubatagi enam võistlema," arvas aastatel 1983–1988 Moskva AKSK-d meeskonda esindanud korvpallur.

Enne aastavahetust avaldas endine koondislane ja praegu jalgpalliagendina tegutsev Andrei Stepanov oma sotsiaalmeedias foto, millel istuvad Venemaa koondise peatreener Valeri Karpiniga ühise laua taga nii Stepanov ise, praegused koondislased Konstantin Vassiljev ja Sergei Zenjov, koondise treener Andres Oper kui varem Eestit esindanud Artur Kotenko, Sergei Pareiko, Igor Morozov, Jevgeni Novikov ja Aleksandr Dmitrijev.

Enden nõustus Juhan Kilumetsaga, et jalgpallurite selgitus oleks pidanud välja tulema varem. "Kui see paus tekkis, siis kaks nädalat hiljem tulla välja, et okei, nüüd ma ütlen midagi. See ei muuda midagi. See peab olema õigel ajal, konkreetne ja selge," lausus endine korvpallur.