"Venemaa ja Valgevene naasmine IIHF-i turniiridele tähendaks, et sõda on läbi. Kui sõda on läbi, siis on kindlasti hoopis teistsugused jutud," lausus Soomes visiidil viibiv Tardif väljaandele Ilta-Sanomat.

"Ma ei ütle, et see on võimatu, aga ma ei näe, kuidas see võimalik oleks. Praeguses olukorras on reisimine keeruline. Kuni sõda kestab, ei saa mängijad Venemaalt ega Valgevenest reisida."

Tardifi sõnul ei ole küsimus moraalsetes valikutes, vaid pigem praktilistes asjaoludes. "Eraisikuna on mul antud olukorra suhtes omad mõtted, aga IIHF-i presidendina pean tegema otsuseid teisest vaatenurgast, kuid me ei taha ka peitu pugeda," ütles kanadalane.

"Otsuseid langetades lähtume ennekõike mängijate turvalisusest - ka Venemaa ja Valgevene mängijate omast. Tahame tagada mängijate, taustajõudude ja avalikkuse turvalisuse. Sel viisil talitame ka edaspidi."

"Me ei lase poliitilisel survel oma otsuseid mõjutada," jätkas alaliidu president. "Me peame langetama otsuseid väljaspool moraaliküsimusi. Me korraldame hokivõistlusi, me ei lahenda maailma probleeme."

On osapooli, kes soovivad ennekõike just Venemaa taaskaasamist. Tegemist on jäähokis absoluutse tippriigiga ning Venemaal on hoki riiklikult oluline spordiala ja tähtis propagandainstrument.

"Me ei aktsepteeri poliitilist survet - poliitiline surve, ükskõik kust, on osa sellest," lausus Tardif. "Samuti seisame silmitsi survega rahvusvaheliselt olümpiakomiteelt. Peame sellest hoolimata otsuseid langetama ja mõtlema, mis oleks parim meie spordialale."

Rahvusvaheline olümpiakomitee teatas eelmisel nädalal ettepanekust Venemaa ja Valgevene sportlaste taaskaasamisest rahvusvahelistele võistlustele, kusjuures ROK avaldas valmisolekut ise vastavaid võimalusi otsida.