"Tippsport on ka poliitiline valdkond, kus toimivad erinevad poliitilised jõud. Mitte siis need poliitilised jõud, mida oleme harjunud nägema poliitmaastikul, vaid seal käib omamoodi siia-sinna liikumine. On olemas piisav hulk soovi, et Venemaa ja Valgevene sportlased – tõsi küll, neutraalsena ehk ilma riigilipu ja -hümnita – mingil hulgal võistlusareenile tagasi lubada," rääkis Järvela. "See algatus tuli Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt paari nädala eest, see imbus esmalt välja USA meediast ja nüüd siis Rahvusvahelise Suusaliidu peasekretär Michel Vion selgitas üpris otsekoheselt ära, mis plaan on. Plaan on väidetavalt alates detsembrist nad proovida mingil moel võistlustele tagasi lubada."

"Otsust ei ole. Kaks nädalat tagasi oli ROK-i presidendi Thomas Bachi videokonverents kõikide olümpiakomiteedega. Ja seal ta viskas välja selle mõtte," selgitas Sukles. "Mis on tegelikult ju õige – fakt on see, et Venemaa ja Valgevene sportlased tulevad sporti tagasi. Küsimus on lihtsalt selles ajas. Bach ütleski, et hakkame sellega harjuma, et nad tulevad tagasi. Aga ta ei rääkinud ajast. Lihtsalt praegu on läinud see lumepall veerema, kes räägib detsembrist, kes räägib järgmise aasta kevadest. Aga ega sõda ei ole lõputu, ma loodan, et see ei ole saja-aastane sõda ja selge see, et Venemaa ja Valgevene sportlased tulevad tagasi. Lihtsalt meie seisukoht on see, et pigem hiljem kui varem."

Viimastel nädalatel ongi tulnud rohkem neid otsuseid, et venelasi veel tagasi ei lubata, näiteks Euroopa jalgpalliliit (UEFA) ei luba Venemaal osaleda 2024. aasta EM-valiksarjas ja seega jäävad nad eemale ka EM-finaalturniirist, Rahvusvaheline Laskesuusaliit (IBU) ei luba Venemaa ja Valgevene sportlasi võistlustulle, ka Rahvusvaheline Uisuliit (ISU) pikendas venelastele ja valgevenelastele kehtivat võistluskeeldu.

"Kuna jalgpallil on päris suur roll spordimaailmas ja Euroopas, siis et UEFA sellise otsuse üpris julgelt ära tegi, on hea teenäitaja või majakas, mille järgi võiksid teised spordialad joonduda. Aga teistel spordialadel sageli ei ole säärast rahalist iseseisvust nagu on UEFA-l ja jalgpallil. Miks on lubatud Venemaal aastate jooksul väga palju spordis petta? Nad on tuksi keeranud ridamisi olümpiamänge oma dopinguskandaalidega, kõige muuga. Aga saamata tõeliselt mõjuvat karistust, et Venemaa sportlased oleks näiteks olümpialt kõrvale jäetud," arutles Järvela. "Põhjus on see, et neil on ikkagi väga suur võim, mille nad on aastate jooksul endale rahvusvahelises spordis üles ehitanud pehmete vahendite kaudu. Rahvusvahelisi spordialaliite, mis moel või teisel sõltuvad Venemaa rahast, on päris mitu. Selle kaudu nad oma positsiooni rahvusvahelises spordis on ehitanud."

Küsimusele, millised riigid ROK-i videokonverentsil olid Bachi mõtte ehk venelaste ja valgevenelaste tagasilubamise poolt ja millised vastu, vastas Sukles: "Peame aru saama, et ROK haldab kogu maailma, mis tähendab, et seal on väga arenenud riigid ja mitte just väga arenenud riigid. Mis tähendabki seda, et tegelikult seda kaasanoogutamist ja presidendi mõtete kaasakiitmist Euroopast eriti ei tulnud. Need olid teised maailmajaod, mille esindajad ütlesid, et presidendi mõtted on õiged. Euroopast ei olnud kaasanoogutamist, aga ei olnud ka avalikku vastasseisu. Paratamatult sellised videokonverentsid ei ole koht, kus kogu maailma ees hakata jorisema."

"ROK ju haldab tegelikult olümpiamänge, alaliitudele annab ROK ainult soovitusi. Alaliidud teevad ise otsuseid, kas nad lasevad kedagi või mitte. ROK on lihtsalt majakas või annab selle helistiku," jätkas Sukles. "Kui mõtleme tagasi veebruarile, kui see sõda algas, siis minu jaoks üllatuslikult ROK oma seisukoha, et Venemaa ja Valgevene sportlastel ei ole kohta maailma spordisüsteemis, tegi kümme päeva pärast sõja algust. See oli üks kiiremaid reageeringuid, mida üldse oleme ROK-i poolt näinud. Ja siis hakkasid alaliidud riburidamisi järele tulema."

"Ma väidan, et siis ka poliitilised ringkonnad, ka riigid, said aru, et mingi valdkond võttis väga selge otsuse ja siis hakkasid sanktsioonid ka tulema. Ehk ROK on selles sõjas esimeses sammus olnud üks esimesi," lisas Sukles. "Ja praegu on ju ka selge, et Venemaa ja Valgevene funktsionääre ja raha on väga palju seal spordis, nüüd alles hakkavad need allhoovused mängima. Mis seal salata, maailmas on 205 riiki. Need riike, kes võtavad seda sõda tõsiselt, on selgelt ju ainult loetud. Ei ole see Aafrika ja Aasia riikide jaoks kõige suurem probleem. Ja see on alati sellise suure maailmaorganisatsiooni kõige suurem mure, et kõik ei võta võrdväärselt seda."

Järvela loetles, et Venemaa suure mõju all on rahvusvahelistest alaliitudest laskmine, male, tõstmine ning ka vehklemisel on suur rahastaja venelane Ališer Usmanov. "On selliseid alasid, millel on Venemaa panus väga suur. Kas need spordialad juba praegu on astunud mingeid samme sinna suunas, seda veel ei ole. Nad ootavad, kuni tuleb mingisugune juhis, nad ei tee enne midagi. Aga nagu Bachist oli kuulda, et see juhis võib mingil hetkel sügisel tulla," sõnas Järvela.

"Iseenesest on praegu lahti tennis, autosport, sambo ja natuke flirdib võimlemine. Ainult kolm tükki on praegu need, mis on selgelt öelnud, et võite tulla," täiendas Sukles.